AfD ettepanekud tekitavad Saksamaa teadusringkondades tõsist muret. Teadlaste hinnangul võivad erakonna plaanid piirata oluliselt ülikoolide ja teadusasutuste vabadust valida ise uurimisteemasid, otsustada õppekorralduse üle ning tegutseda poliitilisest survest sõltumatult, vahendab Nature. 

Saksamaal on hariduspoliitika peaaegu täielikult 16 liidumaa pädevuses. Seetõttu võib ühe liidumaa valitsuse poliitiline suund mõjutada otseselt sealsete ülikoolide rahastust, õiguslikku raamistikku ja juhtimist. Saksi-Anhaltis, kus AfD toetus ületab küsitlustes 40 protsendi piiri, on erakond lubanud oma valimisprogrammis liidumaa ülikoolisüsteemi põhjalikult ümber kujundada.

Aprillis avaldatud programmis väidab AfD, et Saksa teadus on sügavas kriisis. Erakond soovib muu hulgas arendada kriitilisi kliimauuringuid, rajada riikliku kriitilise islamiuuringute instituudi ja luua rahvastiku-uuringute õppetooli, mis uuriks väidetavat saksa rahva väljasuremist. Samuti tahab AfD kaotada soouuringud. 

Lisaks on erakonna hinnangul Saksa ülikoole kahjustanud viimase kahe aastakümne jooksul toimunud üleminek rahvusvahelisele bakalaureuse- ja magistriõppe süsteemile. Seetõttu soovib AfD taastada varasemad Saksa diplomi- ja magistri-kraadid. Ehkki Saksamaal peetakse mõlemat kraadi üldiselt samaväärseks magistrikraadiga, pole need rahvusvaheliselt kuigi laialdast tunnustust leidnud.

AfD kõrghariduspoliitika kõneisiku Christoph Birghan'i sõnul aitaks erakonna tugevam positsioon akadeemilist vabadust hoopis laiendada. Tema hinnangul tooks AfD võim kaasa ausama arutelu varasemate vigade üle ning tugevdaks tippteadust.

Teadusorganisatsioonid kardavad vabaduse piiramist

Teadusorganisatsioonid näevad olukorda teisiti. Saksa ülikoolide rektorite liidu HRK presidendi Walter Rosenthali sõnul on nad AfD mõju pärast ülikoolide autonoomiale ja akadeemilise arutelu avatusele tõsiselt mures. HRK esindab 272 Saksamaa ülikooli.

Muret tunneb ka Saksamaa suurim teadusrahastaja Saksa Teadusfond DFG ning Leopoldina teaduste akadeemia, mille peakorter asub just sealsamas Saksi-Anhaltis Halles. Leopoldina president Bettina Rockenbach leiab, et AfD valimisprogramm näeb ette mõne uurimisvaldkonna piiramist või koguni keelamist ning raskendaks teadlaste liikumist Saksi-Anhalti ja sealt välja.

Tema sõnul sekkuks AfD oma ettepanekuid ellu viies tõsiselt akadeemilisse vabadusse ning seaks ohtu avatud, rahvusvahelise ja sõltumatu teaduse põhimõtted.

Ülikoolid otsivad kaitsemeetmeid

Akadeemiline vabadus on Saksamaal põhiseadusega kaitstud. See piirab poliitikutel määrata otse, mis ülikoolides toimub. Ometi kardavad paljud teadlased, et AfD juhitud liidumaavalitsus võiks kasutada kaudseid mõjutusvahendeid. Näiteks võidaks kärpida nende programmide rahastust, mida erakond peab ideoloogiliseks, venitada professorite ametisse nimetamisega või blokeerida otsuseid üleriiklikes teaduskomiteedes.

Ülikoolid otsivad ka ise viise, kuidas AfD võimalikuks võimuletulekuks valmis olla. Selleks on loodud eraldi töörühmad ning ühiselt vaadatakse üle õiguslikke pimealasid, mida uus võim võiks ära kasutada. Samuti arutatakse solidaarsusfondide loomist, et toetada teadlasi, keda võidakse sundida ülikoolist lahkuma või oma uurimisvaldkonnast loobuma.

AfD võimalik võimuletulek Saksi-Anhaltis võib mõjutada Saksamaa teaduspoliitikat ka laiemalt, sest mitmes teadusorganisatsioonis sünnivad uurimisprogrammide ja rahastusega seotud otsused liidumaade üksmeelel. Nii võib ühe liidumaa vastuseisust piisata, et uusi algatusi pidurdada. Lisaks valmistuvad ülikoolid võimaluseks, et ühel päeval pääseb AfD võimule ka föderaaltasandil. Nõu peetakse teadlastega, kes on pidanud lahkuma riikidest, kus teadusasutused on juba poliitilise surve alla sattunud. Rosenthali sõnul ei saa eri riikide kogemusi küll üks ühele võrrelda, kuid teiste kogemus aitab neil paremini mõista, milliste võtetega võib teadusele survet avaldada.