Parempopulistid laiendavad kannapööretega edukalt kandepinda

Tartu Ülikooli politoloogid analüüsisid võrdlevalt Itaalia ja Eesti parempopulistlike erakondade püüdlusi laiendada valijate kandepinda. Kui Itaalia erakonna Liiga puhul torkas silma katse kõnetada Lõuna-Itaalia valijaid, siis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond proovis 2021. aasta kohalike valimiste eel jõuda Ida-Virumaa valijaskonnani.
"Meil on edukas näide Itaalia rahvusliku erakonna Liiga kannapöördest. Tahtsime vaadata, kas seesama mudel aitab seletada seda, mida EKRE tegi Ida-Virumaal," ütles uurimuse juhtautor, Tartu Ülikooli Euroopa õpingute kaasprofessor Stefano Braghiroli.
Ta lisas, et kõik erakonnad kombineerivad alati pragmaatikat ja järjepidevust. "Kui sa oled väga pragmaatiline ja muudad aina kurssi, saavad valijad sellest aru, sest sa oled nagu tuulelipp. Kui erakond on liiga jäik ja ei kohane muutuvate oludega, siis see võib samuti valijaid eemale peletada," ütles Braghiroli.
Salvini kannapööre
Itaalia paremäärmusliku erakonna Liiga, varasema nimega Põhja Liiga, vastandas 1990. aastatel majanduslikult paremal järjel olevat Põhja-Itaaliat vaesemale Lõuna-Itaaliale, mida kujutati riigi probleemide peamise põhjusena.
"Partei ehitas üles ettekujutuse Põhja-Itaaliast kui eraldiseisvast üksusest, mida kutsuti Padaaniaks ja millel nähti potentsiaali saada iseseisvaks riigiks. See retoorika jäi siiski poliitilisele tasandile ja päriselt Itaalia jagamine eri osadeks päevakorda ei tõusnud," selgitas Braghiroli.
Eelmise kümnendi keskpaiku saavutas Liiga oma populaarsuses taseme, millest edasi see enam ei liikunud. "Partei kuvand oli seni olnud seotud regioonaalse identiteediga, mitte niivõrd rahvusliku kuuluvusega. Kuna aga senine narratiiv enam edasi ei viinud, siis oli parteil tarvis oma nägu värskendada," märkis Braghiroli.
Partei uue juhi Matteo Salvini eestvedamisel muudeti suhtumist Lõuna-Itaaliasse: "Lõunale vastandumise asemel vastanduti nüüd pigem Brüsselile ja näiteks immigrantide saabumisele Itaaliasse. Umbes kahe aastaga liiguti narratiivist, mis eristas Padaaniat ülejäänud Itaaliast, vaatekohani, mis rõhutas vajadust seada esiplaanile Itaalia kui tervik," rääkis Braghiroli.
Viie aasta jooksul sai Lõuna-Itaalias ebapopulaarsest Liigast üpris korraliku häältesaagi korjanud erakonnaks. "Hiljutiste küsitluste järgi on Liigal Lõuna-Itaalias kahekohaline toetusnumber. Seega midagi erakorralist pidi juhtuma," märkis Braghiroli.
EKRE liikumine Ida-Virumaale
Sarnaselt Liigale saavutas ka EKRE ühel hetkel üpris kõrge toetusmäära, ligikaudu 17-18 protsenti, kust see edasi ei kasvanud. Kaasprofessori sõnul paistis 2021. aasta kohalike valimiste eel silma EKRE püüd laieneda piirkondadesse, kus domineerib venekeelne elanikkond, see tähendab eelkõige Ida-Virumaale. Seega vähemalt mingil määral püüti pehmendada senist vahetegu etniliste eestlaste ja teiste rahvusgruppide vahel.
"Erinevalt Liigast oli EKRE algusest peale rahvuskeskne partei. Samuti on oluline, et Eestis on olemas etniline vähemus ehk vene rahvusest inimesed ja etniline enamus ehk eestlased. Itaalia puhul sedalaadi lõhet ei ole, kuigi mingi hetk üritas Liiga vastandada Padaania elanikke ja ülejäänud itaallasi," kommenteeris Braghiroli.
Ta lisas, et EKRE puhul toimus rahvuspõhise rõhuasetuse vähenemine koroonavastase vaktsineerimise kampaania ja rohepöörde kontekstis, mille mõlema suhtes võttis erakond skeptilise hoiaku. "Nende teemade esiletõus võimaldas luua vastanduse, mis ei põhine rahvuslikul kuuluvusel. EKRE läks Ida-Virumaale pragmaatilise sõnumiga, rõhutades, et neil ühised eesmärgid. Kriitika vaktsineerimise suhtes oli selgelt rahvusülene, see puudutas kõiki rahvusgruppe," ütles Braghiroli.
Ta lisas, et Ida-Virumaa valijad on aastate jooksul korduvalt poliitikas pettunud Seda suurendas ka kohalikul tasandil pikalt võimul olnud Keskerakonna valitsusse minek EKREga: "See lõi viljaka pinnase uute suundade valimiseks."
Kaasprofessor märkis, et sarnaselt Liigale proovis EKRE tuua erakonda poliitikuid, kes on varem piirkonnas edukad olnud: "Liiga oli väga edukas Lõuna-Itaalia poliitilise maastiku oluliste poliitikute värbamisel oma ridadesse, EKRE selles nii hästi ei õnnestunud."
Seejuures pidi EKRE laveerima kahe valijarühma vahel nii, et ühelt poolt võetaks arvesse venekeelse elanikkonna huve, samal ajal tuli aga vältida pettumuse valmistamist eestlastele. "Siin aitas asjaolu, et Eestis on kaks üpris eraldiseisvat keeleruumi, mis võimaldab eri valijatele mõnevõrra erinevaid sõnumeid anda," märkis kaasprofessor.
Ta lisas, et kokkuvõttes võib EKRE laienemist Ida-Virumaale lugeda omaette saavutuseks. "See oli märkimisväärne katse haarata etnilisi mitte-eestlasi erakonna narratiivi. Ükski teine paremäärmuslik erakond Balti riikides pole seda teinud. EKRE oli selles mõttes esimene, kes proovis rahvuspõhisest lähtekohast mõnevõrra eemale liikuda."
Ühiste eesmärkide otsimine
Kaasprofessori sõnul on Venemaa ja Ukraina sõja valguses on laveerimine eri valijarühmade vahel veelgi keerulisemaks, sest sümpaatia näitamine Venemaa vaatekoha suhtes võib kiirest läbipõlenguni viia.
Politoloog märkis, et Venemaa ja Ukraina sõjaga tekkinud olukorra suhtes on Liigal ja EKRE-l teatud sarnasusi, seda hoolimata sellest, et Salvini on traditsiooniliselt olnud Putini-meelne, EKRE seda selgelt aga ei ole.
"EKRE on kriitiline Eesti suuremahulise abi suhtes Ukrainale, rõhutades, et Ukrainat aidates seame ohtu omaenda rahvuslikud huvid. Kõik teised erakonnad rõhutavad, et Ukraina abistamine peab jätkuma ja ei tohiks väheneda. Liiga on selle koha pealt olnud veelgi konkreetsem ja öelnud, et Ukrainat aidates õõnestame omaenda huve," arutles Braghiroli.
Ta lisas, et laiemas plaanis on Venemaa agressioon Ukrainas aidanud luua rahvuslikku ühtsustunnet. "Lääne ühiskonnad on järjest enam lõhestunud, see ei ole ainult Eesti probleem. Kõige olulisem on seega jõuda ühiste eesmärkide sõnastamiseni, siis saab vaielda selle üle, kuidas neid saavutada."
Stefano Braghiroli ja tema kolleegi, Tartu Ülikooli regionaalsete poliitikauuringute professori Andrey Makarychevi uurimus ilmus ajakirjas East European Politics.