Uurija sõnul vajab Venemaa lääneriikidest teatud tehnoloogilise mahajäämuse kompenseerimiseks ajaloomüüti, milleks on ennekõike võit Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle ja sellega kaasnev vabastaja kuvand, mida Kreml pidevalt rõhutab. "Võitu hakati suuremalt tähistama 20 aastat pärast maailmasõja lõppu. Alles 1965 aastal sai 9. mai Nõukogude Liidus vabaks päevaks. Nüüdseks on see muutnud propagandarelvaks ja osaks Kremli ideoloogiast," selgitas Sazonov.

Uurija rõhutas, et ajaloomälu on sageli valikuline, mille käigus tõstetakse esile endale sobivad aspektid: "Kui Venemaa rõhutab, et Nõukogude Liit võitis Teise maailmasõja, siis jäetakse välja, et Nõukogude Liit osales sõjas agressorina. Nõukogude Liit ründas Poolat 1939. aastal 16 päeva pärast Hitleri juhitud Saksamaad, olles toona Natsi-Saksamaal liitlane. Ka Baltimaade okupeerimist 1940 aastal ei mainita või eitatakse."

Venemaa propaganda juurde kuulub uurija sõnul pidev lääneriikide demoniseerimine. "Näiteks hirmutatakse oma elanikke sellega, et Lääs soovib hävitada Venemaa konservatiivsed pereväärtused. Seda hirmutustööd tehakse väga tõhusalt," kommenteeris Sazonov.

Venemaa läänevaenulikkus ulatub 19. sajandisse

Uurija sõnul seisneb Venemaa põhiline kriitika Euroopa, sealhulgas Balti riikide suhtes russofoobia loomises ja levitamises, mis tähendab vene rahvuse ja kultuuri diskrimineerimist ja vihkamist. "Kremli mõjutustegevuse väitel võib russofoob seejuures olla ka vene rahvusest inimene, kes ei toeta Putini režiimi, Venemaa välispoliitikat ja imperialismi," täiendas Sazonov.

Russofoobia ulatub tagasi 19. sajandisse, mil kujunes arusaam Venemaast kui unikaalsest riigist, kus elab ainulaadne rahvas ja millele on omane eripärane valitsemine. Üks oluline ideoloog oli krahv Sergei Uvarov, kes oli aastatel 1833-1849 rahvavalgustuse minister.

"Tema väitel on Venemaal eriline teekond, mis erineb Venemaa Euroopast, sest Venemaal valitseb õige asjade kord, mis vastab õigeusu religiooni nõuetele ja poliitilisele tarkusele ning seda kõike juhib jumala poolt valitud valitseja. Seda ideed, küll mõningate teisendustega, edendatakse ka Putini ideoloogide poolt," rääkis Sazonov.

Kaasprofessor lisas, et Venemaa ja lääneriikide pinge üheks oluliseks tekkepõhjuseks on ka ajaloolised sündmused, näiteks aastatel 1853-1856 aset leidnud Krimmi sõda. Vene impeerium ründas Ottomani impeeriumi. Britid, prantslased ning Sardiinia läksid türklastele appi, kuna nad kartsid Vene impeeriumi laienemist ja Türgi kaotust.

"Pärast Venemaa kaotust Krimmi sõjas otsustasid lääneriigid, et Venemaal ja Türgil ei tohi Mustal merel olla sõjalaevastikku. Siis hakati Venemaa poolt rääkima lääne reetlikkusest ja amoraalsusest. See idee kandus Nõukogude Liitu ja sealt edasi tänapäeva," kommenteeris Sazonov.

Just 19. sajandi teises muutus ajaloomäluga manipuleerimine oluliseks mõjutusrelvaks. "Putin on oskuslikult üle võtnud Tsaari-Venemaal ja Nõukogude Liidus levinud võtted. Midagi uut otseselt ei leiutata, aga esile kerkivad uued teemad ja valdkonnad, mida propagandas ära kasutada," sõnas Sazonov.

Balti riikide mõjutamine

Uurija sõnul vaatab Venemaa Balti riike endise impeeriumi osana ning eesmärk on neid saada tagasi oma mõjusfääri, nii nagu on seda näiteks Armeenia ja Valgevene. "Kui Venemaa näeb, et Balti riike oma mõjusfääri tõmmata ei õnnestu, siis tahetakse tekitada trotsi ja kaost. Eesmärk on destabiliseerimine, tülide ja kaose õhutamine," selgitas Sazonov. Uurija lisas, et Venemaa peetav hübriidsõda on vaese mehe sõjapidamise viis, sest otseses vastuseisus NATO-ga oleks Venemaa nõrgem osapool. Seetõttu kasutabki Kreml õõnestustegevust.

Putini Venemaa peamine narratiiv infoalases mõjutustegevuses on, et Teises maailmasõjas vabastasid nemad Balti riigid, sest muidu oleks nad langenud fašistliku Saksamaa mõjusfääri ja et mingit Baltimaade okupeerimist pole olnud. "Tõelise vabastamise korral peaks vabastaja mõne aja pärast ära minema, mitte jääma 50 aastaks kohalikke elanikke rõhuma, sealhulgas küüditama ja muul viisi represseerima. Seega tegu oli okupatsiooniga," arutles Sazonov.

Zapadi õppuse eesmärk on hirmutada 

Selle nädala löpus algavad Zapadi sõjaväeõppused said alguse 1973. aastal, mil oli külma sõja tipp. 1981. aasta septembris osales õppusel tuhandeid tanke ja üle saja tuhande sõduri. Õppus toimus Eestis, Lätis ja Poolas.

Pärast pausi taastati Zapadi õppused 1999. aastal, mil võimule tuli Putin. "Ametlikult öeldakse, et õppused on vajalikud, et treenida võimalikuks kokkupõrkeks terroristidega. Selleks ei oleks aga vaja treenida muu hulgas tuumarelvade ja sõjalennukite kasutamist," sõnas Sazonov

Uurija sõnul tekitab Venemaa Zapadiga infomüra selle kohta, mis eesmärgil ja millises mastaabis õppusi korraldatakse: "Eesmärk on hirmutada. Ma arvan, et Zapad 2021 on infosõja mõttes ohtlik. Ühelt poolt ei tohiks ohtu üle paisutada, sest siis me aitame Venemaa narratiivile kaasa. Teiselt poolt ei tohiks ka vait olla, sest kunagi ei tea, mida Venemaa võib planeerida. See on ohtlik režiim." 

Kaasprofessor lisas, et käesoleval aastal on Zapadi õppuse puhul uus see, et selles osaleb Hiina, tõenäoliselt vaatlejana. "Venemaa infosõda on globaalne, Hiina oma aga veelgi globaalsem," sõnas Sazonov.

Vladimir Sazonovi, Igor Kopõtini ja Sergei Pahhomenko artikkel Venemaa ajaloolistest narratiividest Balti riikide kohta ilmus kogumikus The Russian Federation in Global Knowledge Warfare, mis ilmus kirjastuses Springer teadusprojekti "Strateegiline narratiiv julgeolekudilemma kujundajana" raames.