Mis on infosõda?

Infosõda on propagandavõitlus, kus levitatakse moonutatud või vale infot, et inimesi mõjutada. Eesmärk võib olla ka üldise segaduse tekitamine või kahju tegemine, kuid tavaliselt on peamine inimeste arvamuste muutmine.

Infosõda toimub paljuski sotsiaalmeedias: erinevad pildid ja videod, sensatsioonilised postitused ja kogemused. Infosõda võib toimuda ka ajakirjanduslikes väljannetes, kus avaldatakse ühekülgseid artikleid, tihti pole neis allikaid või allikad on kahtlased. Ajakirjanikud ise ei pruugi teadagi, et nende levitatud uudis on vigane.

Sõdivad kõikjal ja mitmel moel

Infosõda on praeguseks nii mitmekülgne, et see võib tulla kõikjalt. Infosõda peavad riigid, firmad, erinevad rühmitused ja isegi eraisikud. Eesmärk võib olla näiteks arvamuse muutmine – mis sina arvad, et Ukrainas toimub? Võib tekitada ka segadust, näiteks COVID-19 viirusega seoses on liikunud väga vastuolulist infot ja tavainimesel on raske aru saada, mis on õige ja mis vale.

Olukorra teebki keerulisemaks see, et tavainimesel pole aega kõike ise üle kontrollida, lihtsam on uskuda seda, mida näed. On võimalik, et ei saa kontrollida. Kes meist saab või tahab ise tervisega katseid teha või Ukrainasse kohale minna ja ise vaadata?

Enesekaitse on kõigi kaitse

Infosõjas on oluline tähele panna, mis infot sa kohtad ja valeinfot mitte jagada. Sellega aitad piiri panna selle levikule ja vähendad infosõja mõjusid. Enesekaitseks tasub järgida reeglit, et kui info tundub olevat liiga hea, et tõsi olla või vastab täpselt sinu vaadetele, siis tuleb olla kahtlev ja otsida lisainfot.

Lisamaterjali peaks otsima usaldusväärsetest allikatest, nagu näiteks riigi infosüsteemidest, tunnustatud ajakirjandusest või ekspertidelt. Tihti on muidugi neiski allikates vastuoluline või ekslik info, kuid kriitiline allikate otsimine paneb mõtlema, et ehk leitud materjal ei vääri jagamist.

Infosõjas on praegu kõik, nii väga noored kui ka väga vanad inimesed haavatavas seisus. See tähendab, et tuleb hoida silm peal sellelgi infol, mis jõuab laste ja vanavanemateni ning neile vajadusel selgitada väärinfo tagamaid. Eriti on vajalik jälgida laste meediatarbimist, sest nemad satuvad pahatihti keerulistesse olukordadesse, kust vähese elukogemuse tõttu on raske välja tulla.

Head nõu enda kaitsmiseks leiab ka politsei- ja piirivalveameti kokkupandud juhistest.