Kahepaikseid on Eestis 11 liiki. Mandri-Eestis on neist üks levinumaid rohukonn, kelle konnakontserte varakevadel mitmel pool kuulda saab. Ometi ei olnud 2024. aasta alguseni ametlikku kinnitust, et rohukonn oleks levinud ka Eesti suurimal saarel – Saaremaal.

Kuressaare Hariduse Kooli põhikooliõpilane Isadora Rahumeel aitas oma uurimistööga kaasa tõendite kogumisele, mis näitasid, et rohukonn Saaremaal tõesti esineb ja on seal ka laialt levinud, kirjutab ajakirja Akadeemiake toimetaja ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia kaasprofessor Triinu Visnapuu.

Eesti pruunid konnad

Eesti veekogudes ja märgaladel võib kohata kahte liiki pruunika seljaga hüppavaid konni, kes tunduvad esmapilgul üsna sarnased. Niiskuslembene rohukonn on ümara ninamiku, marmorjalt kirju kõhualuse, pikemate jalgade, aga väiksema tagajala pöiaköbrukese ja teravama kõlaga kurinataolise krooksumisega kahepaikne. Teda võib kohata suviti ka veekogudest kaugemal. Rabakonn on teravama koonu ning keskosas ühtlaselt valkja kõhualusega pruun konn, kelle häälitsused sarnanevad mulksumisele.

Rohukonn koeb aprillis sobivatesse kudemisveekogudesse tuhandeid kahe kuni kolme millimeetri suuruseid mune sisaldavaid kudupalle, mis liitumisel võivad moodustuda lausa veekogu pinda katva kihi. Rabakonna kudupallid on rohukonna omadest korrapärasemad, ümarama kujuga ja tunduvalt väiksemad: läbimõõduga 10–15 sentimeetrit. Munadki on rabakonnal veidi väiksemad.

Juulikuuks on  noored konnad munadest koorunud ja läbinud vastsestaadiumi ning valmis kuival maal uusi elupaiku avastama. Konnad moodustavad tähtsa osa toiduahelas, sest nad hävitavad kahjurputukaid. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele nagu siilidele, röövlindudele, kährikutele ja kärplastele: mägrale, saarmale, kärbile, naaritsale ja tuhkrule.

Konnad on ohus

Kahepaiksed on kõige kiirema liikide väljasuremisega selgroogsete klass. Ligi 40 protsenti teadaolevatest liikidest maailmas on ohustatud. Keskkonnatingimuste suhtes tundlikke kahepaikseid ohustab üleüldine sobivate elupaikade kadumine näiteks kuivendamise ja maastiku ümberkorraldamise teel.

Nad vajavad oma keeruka elutsükli läbimiseks palju erinevaid elupaigakomponente. Näiteks rohukonn vajab sobiva temperatuuriga päikesepaistele avatud madalamaid veekogusid, mis enne moonde lõppu ära ei kuivaks. Konnad koevad enamasti samas kohas, kus nad on sündinud. Kui tavapärane kudekoht kuivab veerežiimi ja kliimamuutuse tõttu, muutub see konnadele kuivematel aastatel ökoloogiliseks lõksuks. Siis pole konnal seal enam võimalik tervet elutsüklit läbi teha ja kudu või kullesed hukkuvad.

Kuigi Eestis on looduslikke elupaiku palju, siis on viimase sajandi jooksul vähenenud paljude kahepaiksetele sobivate elupaikade hulk. Viimastel aastatel on tehtud siiski riiklikke jõupingutusi kahepaiksete elupaikade taastamiseks.

Lisaks võivad konnad massiliselt hukkuda ka teedel autorataste all, kui toimuvad ulatuslikumad ränded kudemis- või talvituspaikadesse vastavalt kevadel või sügisel. Selle vältimiseks on korraldatud kampaaniaid ja paigaldatud märgistusi, et konnad eluga üle teede pääseksid. Vastavalt Looduskaitseseadusele on kõik kahepaiksed Eestis kaitse all ja rohukonn kuulub kolmandasse ehk kõige leebemasse kaitsekategooriasse.

Rohukonn on jõudnud Saaremaale

Saaremaale on hakatud taasasustama Euroopa naaritsat ja sellega seoses on vaja teada sealse toidubaasi koostist. Kahepaiksed nagu rohu- ja rabakonn on naaritsale väga olulised toiduobjektid. Veel 2023. aasta kevade andmete põhjal võis väita, et rohukonna Saaremaal kas ei leidu või on see liik väga haruldane.

Isadora Rahumeel Kuressaare Hariduse Koolist otsustas asjatundlike juhendajate abiga kontrollida, kas ja kus rohukonna Saaremaal leidub, et kinnitada liigi esinemine Saaremaal. Vihjeid rohukonna võimalikust esinemisest Saaremaal oli ka varasemast ajast erinevatest seiretest, kuid süstemaatiliselt ei olnud kindlaid tõendeid kogutud.

Autor uuris koos abilistega kokku 60 erineva suuruse ja asukohaga veekogu Saaremaal ja vormistas tulemused üksikasjalike vaatlusprotokollidena. Rohukonni ja kudupalle otsiti nii kaevatud tiikide kui ka looduslike märgalade äärtest.

Töö tulemusel tõestati rohukonna esinemine 33 veekogus ja autor koostas rohukonna levikukaardi Saaremaal. Kuigi tundub, et rohukonn tunneb end Saaremaal hästi, võivad nii kevadise suurvee tavalisest varasem esinemine kui ka kevadised kuivaperioodid oluliselt mõjutada rohukonna arvukust.

Töö tulemused näitavad selgesti, et rohukonnade ja ka teiste kahepaiksete kudemiseks on olulised ka tehislikud veekogud. Sobiva asukoha ja sügavuse korral on need igati arvestatav alternatiivne kudemispaik looduslikele märgaladele. Seega elupaikade taastamine aitab oluliselt kaasa kahepaiksete elutingimuste parandamisele ja arvukuse tõstmisele.

Isadora Rahumeele uurimus "Rohukonn (Rana temporaria): bioloogia ja levik Saaremaal" pälvis 2024. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastme II preemia ja Eesti Maaülikooli eriauhinna. Tööd juhendasid õpetaja Inge Vahter (Kuressaare Hariduse Kool) ja Martin Silts (SA Lutreola). Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris.