Õpilasuurimus lahkas sõjapropaganda võtteid Vene peavoolumeedias
Venemaa riikliku kontrolli all olev ajakirjandusväljaanne on Ukraina sõja kajastamisel kasutanud suuremat osa teadaolevaid propagandavõtteid, selgus õpilasuurimusest. Töö on huvilistele üks usaldusväärne allikas, mis avardab teadmisi Vene propagandavõtetest kui psühholoogilise sõja tööriistadest.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Annika Moppel analüüsis oma töös Rossiskaja Gazeta kajastusi 2022. aasta 8. oktoobril Krimmis toimunud Kertši väina silla rünnaku kohta. Ta tuvastas kaheksa erineva propagandavõtte ulatusliku kasutamise, kirjutavad ajakirja Akadeemiake toimetajad Pille Säälik ja Triinu Visnapuu.
Sõda on kolinud ühismeediasse
Kui eelmise sajandi sõdades oli otsustava tähtsusega lahinguväljal toimuv, siis tänapäeval on sõda muutunud hübriidsõjaks, mille üks osa on infosõda. Propagandavõitluseks ehk infosõjaks nimetatakse moonutatud teabe või valeinfo levitamist eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust ja vastase käitumist või tekitada üldist segadust. Propaganda on kitsamas tähenduses poliitilise kommunikatsiooni tehnika, mille kesksed võtted on jäme lihtsustamine, tõemonopoli loomine ja pidev kordamine.
Infosõja algatavad enamasti riigid, kellel on poliitilised või sõjalised eesmärgid. Infosõda on sõja väga ohtlik vorm, sest erinevalt tavalistest relvadest ei ole infosõda meeltega tajutav, vaid tugineb inimmõistuse üle kavaldamisele, alateadlikule sõnumite ja hoiakute edastamisele ning selle eest on keeruline seega põgeneda. Emotsionaalsete, provokatiivsete ning vastuoluliste sõnumitega külvatakse vastases massilist meeleheidet või hirmu ja paanikat, mis omakorda tekitavad umbusalduse valitsuse, riigijuhi või meedia vastu.
Propaganda levitamise eeldus on ka väga suur infotulv, milles orienteerumine ja võimalike valeuudiste äratundmine on vaevarikas töö. Tihti on kergem edastatud teavet uskuda, kui selle usaldusväärsust üksikasjalikult kontrollida.
Infosõja peamine lahinguväli on tänapäeval kergesti ligipääsetavad ja kiiresti muudetavad veebikeskkonnad, kuhu saab postitada teavet ja kus saab jagada pilte, videoid, uudiseid, arvamusi, meeme. Enamasti on tegu populaarsete sotsiaalmeediaplatvormidega: näiteks TikTok, X (endine Twitter), Telegram, Instagram ja Facebook.
Sama kaalukas roll on veebiajakirjandusel, kus avaldatakse infosõja korral ühekülgseid, tsenseeritud ja mitteusaldusväärsetel allikatel põhinevaid artikleid. Neid on võimalik veebi teel väga kiiresti publitseerida, levitada ja jagada.
Mõjutamisvõtete assortii
24. veebruaril 2022 alustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse, millele eelnes aastatepikkune intensiivne propaganda erinevate infokanalite kaudu. See on jätkunud kogu sõjategevuse vältel ning ilmselt palju suurema ja laialdasema mõjuga kui osatakse arvata.
Annika Moppel soovis välja selgitada, kuidas kasutab Venemaa valitsuse kontrollitav meediaväljaanne Rossiiskaja Gazeta propagandavõtteid 2022. aasta 8. oktoobril toimunud Krimmi ehk Kertši väina silla esimese plahvatuse kajastamisel. Selle sündmuse valis ta põhjusel, et tegu oli ühe esimese väljapaistva Ukraina vastulöögiga 2022. aastal alanud Venemaa täiemahulisele agressioonile.
Annika uuris rünnaku kajastusi kokku 121 artikli näitel, mis ilmusid viie rünnakujärgse päeva jooksul ning kaks nädalat pärast rünnakut. Oma töös keskendus autor valdavalt psühholoogilise sõja kui ühe infosõja vormi uurimisele.
Annika leidis, et Rossiiskaja Gazeta artiklites kasutati suurt osa laialt tuntud propagandavõtetest nagu terminoloogiline propaganda, kontekstist väljarebimine, dehumaniseerimine ja sildistamine. Samuti täheldas ta ajalooga manipuleerimist, nn suurt valet, isamaa-armastust ja rahvuslust ning lihtsuse reeglit ja vastandumist.
Terminoloogilist propagandat kasutati peamiselt selleks, et kinnistada arusaama, nagu okupeeritud Ukraina alad kuuluksid Venemaale. Samuti kasutati mõisteid ja sõnastust, mis häälestaks lugeja Ukraina valitsusest, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõist ja NATO-st negatiivselt mõtlema. Lisaks kasutati terminoloogilist propagandat selleks, et kujutada Krimmi sillal toimunud plahvatust Ukraina korraldatud terroriaktina. Nimelt andis selline plahvatuse käsitlus Venemaale võimaluse enda järgnevaid rünnakuid õigustada kui vastulööki terroristidele.
Kontekstist rebiti välja, moonutati ja sobitati Venemaa seisukohtade raamistikku nii lääne ajakirjandusest võetud tsitaate kui ka Ukraina ametivõimude postitusi suhtlusvõrgustikus Twitter. Lääne ajakirjandusväljaannete tsiteerimisel jäeti sageli Venemaad halvustav osa välja ning kasutati vaid selliseid lauseid või lauseosi, mis rääkisid Venemaa vaate kasuks. Teistel juhtudel manipuleeriti lääne ajakirjandusväljaannetes kajastunud väidetega nii, et jääks mulje, nagu lääs toetaks Venemaa rünnakuid Ukraina vastu. Ukraina ametivõimude sotsiaalmeediapostitustest tsiteeriti just neid, kus väljendus kahjurõõm Krimmi sillal toimunud plahvatuse üle.
Dehumaniseerimise ja sildistamise propagandavõtet kasutati ajalehes enim ukrainlaste, Ukraina valitsuse ja Volodõmõr Zelenskõi suhtes. Tihti prooviti siltidega luua negatiivset kuvandit, kus Ukraina kujutab endast Venemaale ja Venemaa elanikele tõsist ohtu. Peamiselt loodi paralleele ajalooliselt tuntud rühmituste või isikutega: näiteks radikaalsete islamistidega ja Natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hitleriga, keda ka rahvusvaheliselt seostatakse eelkõige inimsusevastase kuritegudega.
Ajalooliste manipulatsioonide läbiv joon oli Ukraina süüdistamine rünnakutes, mis olid tegelikult Venemaa korraldatud. See andis propagandistidele veel ühe võimaluse kujutamaks Ukrainat ohtliku riigina, kes tuleb hävitada. Lisaks kasutati vaadeldud uudistes ajalooliste faktide manipulatsioone, et õigustada Krimmi silla plahvatusele eelnenud ja järgnenud Venemaa ulatuslikke rünnakuid Ukraina aladel.
Suure vale propagandavõte kujutab endast faktiliselt õiget infot, kuhu on lisatud osa valet. Samuti võib sel juhul olla koostatud olukorrale juba eos vale vaade, mis tundub tõena. Selline oli näiteks Rossiiskaja Gazetas toodud väide, et massilisi lööke Ukraina taristu vastu alustati alles pärast Krimmi sillal toimunud plahvatust. Seda korrati pidevalt, et see lähenemine kinnistuks.
Venemaa ulatuslik provotseerimata sissetung Ukrainasse algas tegelikult 24.02.2022, mitte peale Krimmi silla plahvatust sama aasta oktoobri alguses. Seega kasutati suure vale võtet peamiselt selleks, et põhjendada ja pehmendada Venemaa Ukraina aladel korraldatud rünnakuid.
Juhtides tähelepanu Venemaa tugevustele ning Ukraina kaotustele, rõhutati ajalehes rahvuslust. Lisaks kujutas meediaväljaanne Venemaa purustusi võimalikult tagasihoidlikult, kuid silla parandusprotsesse vastupidi suurejooneliselt. Lihtsustamist ja tugevat vastandamist esines peamiselt juttudes, mille järgi on Krimmi silla plahvatuse taga tegelikult lääs ning Ukraina on USA käepikendus.
Annika Moppeli õpilasuurimus "Venemaa propagandavõtted infosõjas: Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel" pälvis 2024. a. õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes esikoha ja Kaitseministeeriumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu eriauhinnad ning auhinnati Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS (European Union Contest for Young Scientists) Transform4Europe eripreemiaga. Uurimustööd juhendasid õpetaja Monika Piirimäe (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Olga Einasto (Tartu Ülikooli raamatukogu). Töö täispikk versioon on avaldatud õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: Akadeemiake