Kolm edasi lükatud projekti kuuluvad 2018. aastal Venemaa teadusministeeriumi heakskiidu saanud kaheksa nn megaprojekti hulka. Paljud kohalikud teadlased kardavad, et viivitused raskendavad neil ülejäänud maailmaga sammu pidamist. Riigi raskustes vaevleva sõjaaegse majandusega arvestades peavad nad ka võimalikuks, et projektide valmimine viibib veelgi, kirjutab ScienceNews.

Neist esimene, ligi 845 miljonit eurot maksev Siberi ring-footoniallikas (SKIF) kujutab uut neljanda põlvkonna sünkrotronkiirguse allikat. See tekitaks suure intensiivsusega röntgenkiiri, mida kasutatakse muu hulgas uute materjalide väljatöötamiseks ja valgu struktuuride pildile püüdmiseks. Budkeri tuumafüüsika instituut alustas rajatise ehitamist Novosibirskis 2021. aastal ja see pidi alustama tööd sel aastal. Uue kava kohaselt valmib SKIF kõige varem 2025. aasta lõpuks.

Sarnaselt teiste suurprojektidega on viivituse taga Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid, millega keelati lääneriikidel eksportida sinna tipptasemel tehnikat. Sel juhul oleks olnud vaja enam kui 30 liiki masinaosi, sh võimsaid raadiolainete generaatoreid, mida toodetakse ainult Jaapanis, USA-s ja Prantsusmaal. Lahendusena proovivad vene insenerid neid nüüd ise valmistada või hankida neid võimule sõbralikematest riikidest, nagu Hiinast.

Samuti on lükanud riik edasi sarnase, varem rajatud Kurtšatovi sünkrotronkiirguse allika (KISI) kaasajastamist. Tööd pidid lõppema 2026. aastal, kuid uute plaanide kohaselt juhtub see kõige varem 2028. aastal. Viimase megaprojektina lükatakse edasi Gatchinas asuva rahvusvahelise neutronite uurimiskeskuse laiendust, kus tekitatakse tuumareaktoriga materjalide uurimiseks neutronkiiri. Ligi 1,13 miljardit maksva laienduse tulemusel oleks olnud teadlaste käsutuses praeguse viie asemel 14 kiirtekanalit.

Landau füüsika- ja tehnoloogiakooli direktor Andrei Rogatšovi sõnul on kõigil kolmel rajatisel kaasaegse teaduse arendamisel "kõrgeim asjakohasus". Riigiduuma teadus- ja kõrghariduskomisjoni esimene aseesimees Aleksandr Mazhuga oli muutunud plaanide valguses optimistlik, et projektid valmivad seatud tähtaegadeks. Sellega "jääb Venemaa megateaduse rajatiste ehitamises maailma juhtriigiks, kellel on selles valdkonnas kolossaalsed ambitsioonid".

Samas pole tegu esimese korraga, kui neidsamu projekte edasi lükatakse. Näiteks KISI moderniseerimine pidi lõppema algselt 2022. aastal ja SKIF valmima 2023. aastal.