Leho Tedersoo uurib mullaelustikku – peamiselt seeni, protiste, baktereid ja mullaloomi – ning nende seoseid mulla süsinikuringe ja keemiliste omadustega. Tema olulisemate tööde hulka kuulub 2014. aastal Science'is ilmunud globaalset mulla seente mitmekesisust kaardistav uuring ning 2018. aastal Nature'is avaldatud ülemaailmse pinnase mikrobioomi struktuuri ja funktsiooni analüüs.

Samuti kirjeldas Tedersoo 2020. aastal Science'is, kuidas mükoriisa-assotsiatsioonid mõjutavad taimekooslusi. Tema hiljutised projektid keskenduvad näiteks senitundmatute mulla- ja veemikroobide taksonoomiale (ERC grant) ning mullabioloogial põhinevale uuenduslikule taasmetsastamisele (Novo Nordisk projekt).

Tedersoo on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige. Teda on tunnustatud 2014. aastal riikliku teaduspreemiaga uurimuste tsükli "Seente elurikkuse ja biogeograafia globaalsed mustrid" eest ning 2015. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemiaga.

Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie tööga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?

Ma pean oma elu tipphetkedeks laste sündi, mis andis emotsionaalselt väga võimsa tunde. Tööalaselt pean kõige olulisemaks sündmuseks oma esimese teadustöö avaldamist ajakirjas Science 2014. aastal, sest selle töö teostamiseks pidin end korduvalt ületama.

Kui raha ja bürokraatia poleks probleem, mis oleks see üks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe ära lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid räägivad liiga palju, ja millest liiga vähe?

Kui see oleks minu võimuses, juurutaksin teadmisi, kuidas hoida mulla viljakust, süsiniku säilitamist ja elurikkust, et põllumajandus oleks jätkusuutlik veel aastasadasid ja kasvuhoonegaase ei paisataks nii palju atmosfääri. Kui üks selline töötav süsteemne näide on maailmas olemas, siis see julgustaks ka teisi riike kiiremini samas suunas liikuma ja kliimamuutustele otsustavalt vastu astuma. Ma arvan, et mullatervisest selle laiemas mõistes räägitaksegi liiga vähe.

Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. Tõe avalikustamine kahjustaks rängalt nii kolleegi karjääri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel püsima jääda. Kuidas käitute ja millest lähtute?

Minu põhimõte on, et teaduslikud valed, millel on potentsiaal suunata edasist teadust eksiteele, tuleb avalikustada. Kuna teema on tundlik, siis teavitaksin oma kolleegi probleemist ja pakuksin välja kirjutada temal endal või üheskoos teadusajakirja errata ehk parandused ning läbi viia uus täpsustav analüüs. Kui kolleeg keeldub, siis pärast hoiatamisi kirjutaksin ise ümber lükkava kommentaari. Olen sellist lähenemist ka mitmel korral kasutanud – näiteks minu kommentaari-mõõdus artiklid ajakirjades PNAS ja Nature Communications ning korrektsioonid ajakirjas MycoKeys. 

Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku tööst peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa ühiskonnale, kes teid lõppeks üleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?

Tööeas akadeemiku peamine roll on kindlasti jätkata oma tipptasemel teadustööd. Minu nägemuses on akadeemikul lisamissioon osaleda ühiskondlikus arutelus, et toetada teadmistepõhist lähenemist ja otsustamist.

Teadlasest võib saada arvamusliider just siis, kui ta seda soovib või see osutub vajalikuks. Minu arvates töötas väga hästi see, kui COVID-i pandeemia ajal kujunesid arvamusliidriteks viroloogid ja haiglate juhatuse liikmed. See aitas ühiskonnal aru saada piirangute vajadusest ning enda ja kaasinimeste kaitsmisest ning maandas paanikat.

Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei täida?

Akadeemiku tiitel on minu jaoks oluline tunnustus, millega kaasneb ka vastutus. Eesti noorte teaduste akadeemia liikmeks olemise kogemustest nähtub, et võtan kindlasti enda kanda suuremat rolli teaduspoliitikas, teaduse populariseerimises ja rahvusvahelise teaduskoostöö edendamises väljaspool enda töörühma. Oleksin kui Eesti teaduse saadik teiste eluvaldkondade juures nii kodus kui ka välismaal. Olen valmis kaasa lööma mind huvitavatel teemadel: mullatervis, metsandus, kliimapoliitika ja teaduse rahastamine.