Jüri Majak on rakendusmatemaatik. Tema põhiline uurimissuund on diferentsiaalvõrrandite lahendamiseks mõeldud numbriliste meetodite, eriti Haari lainikute meetodi (HLM) arendus. Majak on tõestanud HLM-i koonduvusteoreemi ja töötanud välja kõrgemat järku Haari lainikute meetodi (KHLM). KHLM võimaldab praktikas saavutada kordades kõrgema täpsuse sarnase arvutusmahuga.

Majaku teine uurimisvaldkond on tehisintellektil põhinevate optimeerimise algoritmid. Selles vallas on ta välja töötanud dekompositsioonimeetodi, et määrata optimaalne materjali orientatsioon kolmemõõtmelistes elastsetes komposiitmaterjalides. Ta on rakendanud oma meetodeid inseneripraktikas, näiteks auto kaitseraudade projekteerimisel.

Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie tööga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?

Minu elu tipphetkeks on Eesti taasiseseisvumine 20. augustil 1991. aastal.

Tööga seotud olulisemateks sündmusteks on olnud võimalus töötada ja õppida järeldoktorandina Taani Tehnikaülikoolis Lyngby's. Taanis tutvusin komposiitmaterjalide numbrilise analüüsi ja optimeerimisega seotud uurimisteemadega. Hiljem on see teema olnud üks minu peamine uurimissuund.

Tipphetked on seotud  olulisemate tulemustega:

•  hierarhilise optimeerimise algoritmi väljatöötamine 3D ortotroopse materjali optimaalse orientatsiooni määramiseks,
• kõrgemat järku Haari lainikute meetodi väljatöötamine.

 Eraelus on olulisemateks sündmusteks abiellumine ning lapse ja lapselaste sünd.

Kui raha ja bürokraatia poleks probleem, mis oleks see üks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe ära lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid räägivad liiga palju, ja millest liiga vähe?

Muudaksin õppe- ja teadustöö õppejõudude ja teadurite peamiseks tööks. Praegu kipub rahastuse otsimine olema esikohal ja muu jääb varju.

Minu arvates on õhus mitmed ülimalt olulised ja meid kõiki mõjutavad probleemid, nagu sõda, kliimamuutus, rohepööre, millest räägitakse palju – ja millest peabki palju rääkima. Liiga vähe on juttu lahenduste otsimisest konkreetsetele energiapöörde probleemidele.

Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. Tõe avalikustamine kahjustaks rängalt nii kolleegi karjääri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel püsima jääda. Kuidas käitute ja millest lähtute?

Vale tuleb varem või hiljem välja – tõde tuleks kindlasti avalikustada ja mina soovitaksin seda teha kolleegil endal. Kui kolleeg on tubli teadlane, saab ta oma viga ise tunnistades ka mainet parandada.    

Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku tööst peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa ühiskonnale, kes teid lõppeks üleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?

Mina näen akadeemikut eelkõige teadlasena, mitte reklaamiagendina. Fundamentaaluuringute valdkonnas – näiteks matemaatikas, füüsikas ja keemias – võiks ehk pool või rohkem tööst olla suunatud kolleegidele, sealhulgas rakendusteadusele. Sotsiaalteaduste korral võiks minu arvate suurem osa tööst olla suunatud ühiskonnale.

Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei täida?

Akadeemiku tiitel tähendaks minu jaoks otseselt tunnustust Eestis ja paneks suurema kohustuse teaduse populariseerimiseks nii riigisiseselt kui ka Eesti nähtavuse parandamiseks väljaspool.