Joel Starkopfi teadustöö fookuses on seedetrakti puudulikkus, kõhuõõnesisese rõhu tõus intensiivravi haigetel ning antibiootikumide farmakokineetika intensiivravis. Tema tegevus ulatub loomkatsetest kliiniliste uuringute ja rahvusvaheliste ravijuhendite koostamiseni. Starkopfi juhitud uuringud seedetrakti puudulikkuse kohta on rahvusvaheliselt kõrgelt tsiteeritud.

Ta lõi ka Eestis kaasaegse anestesioloogia ja intensiivravi koolitussüsteemi ning juhtis 20 aastat TÜK anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut. COVID-19 pandeemia ajal juhtis Starkopf TÜK kriisistaabi ja Lõuna meditsiinistaabi tööd.

Starkopf pälvis 2018. aastal koos Annika Reintam Blaseriga riikliku teaduspreemia arstiteaduse alal. Tema varasemate tunnustuste hulka kuuluvad Tartu Ülikooli suur medal (2015) , Eesti Arstide Liidu aumärk (2015) ja Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna medal (2024).

Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie tööga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?

Elu koosnebki hetkedest. Mõni hetk on elus ilusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga ilus – olgu need seotud isikliku elu, töö või hobidega. Nagu arstidel ikka, meenuvad eelkõige need olukorrad, kus koos parimate kolleegidega õnnestub kedagi päästa või elule aidata. Need hetked jäävad meelde.

Lähiminevikust tooksin esile ehk mitte ühe konkreetse hetke, vaid pigem ajaraami – 2022. aasta kevadeks kujunenud arusaama, et me saame Eestis koroonaviirusest jagu. Nii intensiivravis, Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka kogu riigis tervikuna. See oli hea tunne – tunnetus teaduse võidukäigust maailmas.

Kui raha ja bürokraatia poleks probleem, siis mis oleks see üks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe ära lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid räägivad liiga palju, ja millest liiga vähe?

Solidaarse tervishoiukindlustuse raames tekkinud ravi- ja diagnostikaandmed peaksid olema pseudonüümitud kujul teadlastele teadus- ja arendustöö eesmärgil kasutamiseks lihtsasti kättesaadavad, ilma et selleks oleks vaja eraldi nõusolekut. See peaks olema solidaarsuse põhimõtte osa – tekkinud andmeid võiks kasutada ühise hüvangu nimel. Eesti peaks töötama selle nimel, et selline põhimõte kehtiks kõigis Euroopa riikides.

Liiga palju räägitakse sellest, kuidas tehisaru asendab arsti, ja liiga vähe sellest, mida arst teeb sellist, mida tehisaru ei suuda. Inimlikku puudutust tehisaru ei asenda.

Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. Tõe avalikustamine kahjustaks rängalt nii kolleegi karjääri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel püsima jääda. Kuidas käitute ja millest lähtute?

Ükski teadustöö ei ole sajaprotsendiliselt kaitstud kriitiliste vigade eest. Sageli pole ka lihtne eristada, kas tegemist on teadliku või juhusliku veaga. Ausus, objektiivsus ja täpsus on akadeemilise maailma põhiväärtused, ning nendest lähtuksin ka sellises olukorras. Kirjutaksin argumenteeritud pöördumise artikli avaldanud ajakirja toimetusele.

Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku tööst peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa ühiskonnale, kes teid lõpuks üleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?

Oma igapäevatöös ma sellist rehkendust ei tee. Töötame koos kolleegidega selle nimel, et Eesti inimeste tervis oleks parimal viisil hoitud ning et meid ravivad arstid oleksid haritud maailma parimate teadmiste ja praktikate kohaselt. Mulle väga meeldiks, kui arvamusliidriteks kujuneksid inimesed, kellel on laiad teadmised ja kogemustepagas, mis võimaldavad pidada argumenteeritud arutelu ühiskonnale oluliste küsimuste lahendamisel.

Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei täida?

Nagu eelpool öeldud, olen oma töös pühendunud ennekõike arstide harimisele ja Eesti tervishoiu edendamisele. Pean oluliseks, et meie kasutatavad ravi- ja diagnostikameetodid oleksid teaduspõhised ja vastaksid maailma parimatele praktikatele. Püüan seda sõnumit kanda ja edasi anda kõigil ametikohtadel, mis elu ette toob.