"Teie lapsel on vähk" – lause, mida ei soovi kuulda mitte keegi… Ent igal aastal saab Eestis vähidiagnoosi rohkem kui 300 last, noorukit ja noort täiskasvanut.

Tänu teaduse kiirele arengule, on vähipatsientideni jõudnud mitmed uued diagnoosi ja ravimeetodid. Aga selleks, et me teaksime, milliseid kasvajaid ja kui palju diagnoositakse, kui tõhusad on kasutusel olevad raviprotokollid ning milliseid ressursse vajab meie tervishoiusüsteem tulevikus, tuleb vähiandmeid jälgida ajas.

Oma doktoritöös uurin ma Eesti noorte vähipatsientide käekäiku läbi viie aastakümne. Vaatame siis, kuidas neil läinud on…

Aastatel 1970–2019 diagnoositi Eestis lastel, noorukitel ja noortel täiskasvanutel rohkem kui 13 500 esmajuhtu. Kui lastest haigestuvad enim poisid, siis noortel täiskasvanutel tuli juba pea kaks korda suurem haiguskoormus kanda naistel. Minu uuring näitab, et vaadeldud ajavahemikus kasvas haigestumus kõikides vanuserühmades, lastel keskmiselt 0,6%, ja vanemates vanuserühmades 1,4 protsenti aastas.

Sealjuures suurenes oluliselt noorte naiste haigestumine rinna- ja emakakaela vähki ja noorte meeste ning kõikides vanustes naiste haigestumus naha melanoomi.

Kurb on see, et noorukite ja noorte täiskasvanute vähihaigestumus kasvab paljuski välditavate kasvajate arvelt. Nii aitaks noorte naiste haiguskoormust oluliselt vähendada teadlikkuse tõstmine pärilikust rinnavähist ja vajalikust regulaarsest tervisekontrollist seksuaalselt aktiivsetel naistel ning vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse vastu. Haigestumist aitaksid vähendada ka mitmed tervishoiu meetmed, nagu näiteks solaariumite keelustamine noortele ja poiste kaasamine HPV-vaktsineerimisprogrammi.

Kui meie täiskasvanutena saame oma tervise heaks paljutki ise ära teha, käies korralikult sõeluuringutel ja hoides normaalset kehakaalu, siis laste kasvajad ennetatavad ei ole. Enamasti on nende põhjus teadmata ja vaid umbes kümme protsenti on pärilikud. Vähiennetuses lastel saame seega keskenduda vaid sellele, et neil ei tekkiks välditavaid kasvajaid täiskasvanu eas.

Hea uudis on see, et üha enam suureneb viie aasta elulemus ehk see osa vapratest vähipatsientidest, kes on elus vähemalt viis aastat peale diagnoosi. Nii jääb nüüdseks ellu neli last viiest ja pea üheksa noort kümnest.

Kõik see on olnud võimalik tänu meie arstide tublile tööle. Arstid aga saavad neile väga vajalikke teadmisi just sellistest uuringutest, nagu minu oma.

Loe ka populaarteaduslikku artiklit, mille Keiu Paapsi konkursi raames kirjutas, vaata teiste finalistide lühiloenguid ja vali nende seast oma lemmik.