Rahvusvaheline töörühm eesotsas Jianhui Zaoga Zhejiangi Ülikooli meditsiinikoolist lähtus oma analüüsis üleilmse haiguskoormuse uuringust. Viimasesse oli kaasatud peaaegu kõik maailma riigid ja selles vaadeldi 29 eri vähitüüpi. Andmetest selgus, et 1990. aastal diagnoositi 14–49-aastaste hulgas 1,82 miljonit vähijuhtu, aastal 2019 aga juba 3,26 miljonit.

Kõige suurem oli kasv Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mitmetes Lääne-Euroopa maades. Samas kasvas uute vähijuhtumite arv kiiresti ka majanduslikult ning sotsiaalselt keskmiselt ja keskmisest veidi kõrgemalt arenenud riikides.

Haigestumise kasvu täpsed põhjused pole analüüsi autorite sõnul veel päris selged. Kahtlustada võib aga muutusi inimeste eluviisis ja toidusedelis. Lisaks alkoholi tarbimisele ja suitsetamisele ning istuvale eluviisile ja rasvumisele kipuvad inimesed sööma muu hulgas liiga vähe puuvilju ning liiga palju liha ja soolarikkaid toite.

Samas on Zao ja ta kolleegide sõnul vaja ka muu hulgas põhjalikumalt uurida, millist rolli mängivad kasvu juures õhusaaste, antibiootikumid ja soolestiku mikrobioom.

Vaatluse alla võetud ajavahemiku viimasel aastal suri maailmas vähki ligi miljon 14–49-aastast. Eriti suur oli suremus Okeaanias, Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Viimane vihjab autorite sõnul, et vähi diagnoosimise vallas valitseb maailma eri piirkondade ja riikide vahel veel märkimisväärne lõhe. Seniste suundumuste jätkudes tuleb pöörata sõeluuringutele rohkem tähelepanu ka nooremates vanuserühmades. Mida varem arstid vähile jälile jõuavad, seda on suurem on paljude vähitüüpide puhul võimalus, et see õnnestub välja ravida.

Kõige kiiremini kasvas analüüsi põhjal 30 aastaga neeru- ja munasarjavähi diagnooside arv. Samas suri kõige rohkem inimesi rinna- ja kopsuvähi tõttu. Viimane päädis koos kõhu- ja soolevähiga ka kõige sagedamini surmaga. Maksavähi juhtumite aga seevastu vähenes. Zao kahtlustab kolleegidega, et haigestumise languse saab kanda B-hepatiidi vaktsiini arvele.

Eelnevatel aastakümnetel nähtu jätkudes kasvab autorite hinnangul selle kümnendi lõpuks 14–49-aastaste seas vähijuhtumite arv veel 31 protsendi võrra. Iga-aastaste vähisurmade arv kasvab ennustuse kohaselt samas vanuserühmas veel viiendiku võtta. Vanus jääb vähiriski puhul aga endiselt olulist rolli mängima – kõige suurem on risk 40–49-aastaste jaoks.

Analüüsi autorid nendivad, et tööl on ka omad puudused. Andmete kvaliteet oli riigiti erinev ning ka sõeluuringud pole kõikjal sama ulatuslikud. See omakorda võib viia eeskätt madalama sissetulekuga riikides vähi aladiagnoosimiseni.

Analüüs ilmus ajakirjas BMJ Oncology.