Arstiteaduse doktorantuuris õppiv Paapsi sattus oma uurimisteemani asjaolude kokkulangemise tõttu. "Sattusin minema õppima Tartu Ülikooli rahvatervishoiu magistriõppesse täpselt sellel aastal, kui algas hästi põnev uuring, milles vaadati Eesti vähiregistri andmete kvaliteeti. Nad otsisid sinna magistranti, kes aitaks tööprotsessi läbi viia. Kui ma seda teemat väljapakutud teemade hulgas nägin, teadsin kohe, et see on minu teema," meenutas doktorant saates "Terevisioon".

Paapsi jaoks on oluline, et tema igapäevasel tööl on praktiline väärtus. "Mulle meeldib väga mõte, et minu ees on igapäevaselt rida numbreid, aga seal taga on reaalne inimene. Võib-olla neist mõnesid ma enam aidata ei saa, aga võib-olla osasid saan ja tulevikus kindlasti saan," sõnas teadur.

Kuigi Eestis avaldati üldist vähkihaigestumise statistikat ka enne Paapsit, keskendusid uuringud pigem täiskasvanutele. "Olime harjunud mõtlema, et vähki põevad 80-aastased. Tegelikult kõik need numbrid, mis neist tulemustest välja tulid, kuidas elulemus on kasvanud, kuidas haigestumus järjepidevalt kasvab, seda me tegelikult (laste ja noorte puhul) ei teadnud," meenutas teadur.

Nõnda puudus ka lastele keskenduvatel onkoloogidel hea ülevaade, kas või kui palju nende ravist kasu on. "Minu numbrid ütlevad, et see aitab ja väga hästi. Nemad saavad sellele väga palju kinnitust, et see, mida nad teevad, on õige," sõnas Paapsi.

Samal ajal võib näha, kuidas vähijuhtude arv üle terve maailma kasvab. Teaduri sõnul on see vähemalt osaliselt paratamatu. Näiteks võimaldab kaasaegne meditsiin hoida elus ka neid lapsi, kelle organismis võisid olla vähieelsed muutused olla olemas juba enne sündi. "Meid on lihtsalt rohkem, me elame kauem ja sul on reaalselt looduse poolest võimalus (vähki haigestumiseks) suurem, ajaperiood on pikem ja vähem asju tapab sind enne ära. Paratamatult loodus tühja kohta ei salli, tuleb teine asi asemele," nentis doktorant.

Paraku teatakse tema sõnul laste vähki haigestumise põhjustest märksa vähem kui täiskasvanuid tabava vähktõve kohta. "Kui täiskasvanud suudavad oma elustiiliga ja natuke geneetiliselt kaasaantud pagasi tõttu justkui iseendale haiguse tekitada, siis laste puhul seda lõpuni ei teata. Oleme uurinud, kas vanemate käitumine raseduse ajal või viljastamiseelne käitumine mõjutab. Paraku kõigi nende riskiteguritega näeme seost ja natuke ei näe," tõdes Paapsi.

Küll on selge, et lastel ja noorukitel on vähitüüp seotud tugevalt vanusega. "Seda nimetatakse haiguse olemuslikkuseks. See on kuidagi bioloogiliste tegurite poolt põhjustatud ja me ei tea, miks see nii on, aga me teame, mis vanuses on mis vähid kõige enam levinud," selgitas Paapsi. Näiteks esineb kuni nelja-aastatel rohkem veresüsteemikasvajaid ehk leukeemiat. Vanematel lastel tuleb juurde näiteks lümfoome.

Paapsi nentis, et laste kasvajate uurimine on nende harulduse tõttu olemuslikult keerukas. "Kuna neid juhte on vähe, on vahest päris raske teha mingeid järeldusi, aga meil on väga palju üle-Euroopalisi projekte, mille raames saame panna andmed kokku ja teha suuremaid järeldusi," sõnas teadur.