Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Anneli Uusküla selgitas, et emakakaelavähk ohustab naisi, kes on nakatunud inimese papilloomiviirusega (HPV). HPV levib sugulisel teel ja kõige sagemini esineb viirust 20–25-aastaste naiste hulgas.

Statistika näitab, et 70-80 protsenti inimestest nakatub viirusega mingil eluhetkel. Suurem osa aga terveneb sellest. Emakakaelavähk võib viirusest välja areneda juhul, kui nakkus jääb organismis püsima.

Teadlaste sõnul ei ole veel selge, miks suudab mõni inimene nakkusest võitu saada ja teine mitte. "Valdav osa naistest, kes on nakatunud HP-viirusega, paranevad sellest ise ehk siis organism vabaneb viirusest," sõnas professor.

Kui nakkus organismist ei kao, võivad emakakaelal tekkida rakulised muutused. Ravi puudumisel hakkavad need tasapisi süvenema, osadel juhtudel suisa nii, et emakakaelale tekib vähk. Vähi tekke ennetamiseks tuleb Uusküla sõnul osaleda sõeluuringus, kus vaadatakse, kas naise emakakaelal on kõrge vähiriskiga HP-viirust. Kui see leitakse, võetakse proov.  

Palju viiruse alatüüpe

Inimese papilloomiviiruse perekonnas on palju alatüüpe. Seni on neid kirjeldatud ligi 200. Uusküla rääkis, et suuremat osa neist esineb väga harva ja paljudel pole üldse vähki tekitavat toimet. Küll aga on umbes 15 tüüpi, mis võivad vähki tekitada. Neid saab eristada spetsiaalse testiga. Sõeluuringutel testitaksegi naisi kõrge vähiriskiga viiruse suhtes. Madala või puuduva vähiriskiga viiruste suhtes ei ole professori sõnul vajalik naisi kontrollida.

Eestis saavad tüdrukud vaktsineerida end emakakaelavähi vastu alates 2018. aastast. Vaktsiinid on suunatud kindlate HPV-tüvede vastu. Uusküla rääkis, et Eestis kasutatakse koolilaste vaktsineerimisel vaktsiini, mis kaitseb samuti HPV-st põhjustatud genitaaltüügaste eest.  

Nii nagu paljude mikroorganismide puhul, levivad professori sõnul ka maailma erinevates piirkondades erinevad HPV-tüved. Praegu kasutusel olevad vaktsiinid on väljatöötatud Austraalias ja Ameerikas. Uusküla sõnul on seal valitud välja need HPV-tüved, mis on kõige enam levinud just sealsetes piirkondades. Seega tahtsid Eesti teadlased teada, kui hästi toimivad need vaktsiinid Eesti inimestel.

Ainulaadne uurimistöö

Selle tarvis tehti koostööd Tartu Ülikooli andmeteadlastega. Üheskoos viidi läbi uuring, millesarnast ei ole Ida-Euroopas varem tehtud, toetudes Eesti terviseandmete ainulaadsusele.

Tavaliselt käib uurimistöö nii, et kõigepealt mõeldakse välja küsimused, millele teadlased vastust saada soovivad. Seejärel hakatakse andmeid koguma ja neid analüüsima. Praeguse uurimistöö jaoks kasutasid teadlased juba olemasolevaid terviseandmeid, mis pandi kokku erinevatest allikatest. Konkreetses uuringus kasutati andmeid TEHIK-u digiloost ja tervisekassast.

Eetikakomitee nõusolekul uurisid andmeteadlased juhuslikult valitud kümmet protsenti Eesti naistest ja nende andmed koondati anonüümselt ühte analüüsiandmebaasi.  Kokku vaadati uuringu tarvis 66 000 naise andmed. Käsitsi poleks olnud sedavõrd paljude haiguslugude läbivaatamine Uusküla hinnangul realistlik.

Tartu Ülikooli terviseinformaatika kaasprofessor Raivo Kolde rääkis, et põhjalik andmestik andis seega läbilõike Eesti elanikkonnast.

Hiljuti avaldatud uuringu puhul kasutasid teadlased Eestis e-tervise andmeid ja otsiti naisi, kellele oleks tehtud PAP-test, mis võimaldab märgata emakakaelal olevaid rakulisi muutusi.

Kolde ütles, et ei tea väga palju uuringuid, kus oleks digiloost võetud loomuliku andmetöötlusega mingid faktid ja nende põhjal kliiniline uuring läbi viidud. "Seal on palju tehnilist andmeteaduslikku tööd, mille puhul ei saa eeldada, et arstid seda teha jaksaksid või oskaksid," sõnas Kolde. Seeläbi oli uuring hea näide, kuidas arvutiteadlased eraldasid andmed, viisid need puhtale kujule ja nii said arstid kasutada neid andmeid uuringutes.

Anneli Uusküla sõnul oli see üks esimesi uuringuid, kus kasutati e-terviseandmeid olulise kliinilise haiguse või tervise küsimuse vastamiseks. "Väga oluline osa tõenduspõhise meditsiini tõendusest niimoodi tekibki, kui vaatame, mis päriselus toimub," ütles ta.

Projekti eesmärk oli Raivo Kolde sõnul muu hulgas näidata, kuidas olemasolevate andmete kokku panemisel võimaldab see päris paljusid uuringuid tunduvalt kiiremini teha. "Tahaks, et need andmed, mis juba kogutud on, oleksid rohkem väärtustatud ja tulemused, mis nende põhjal saadakse, jõuaksid kiiremini tagasi tervishoiusüsteemi," sõnas ta.

Seega näitab uuring, et suurte andmemahtude abil saab kiirendada teaduse tegemist. "Paari päevaga on võimalik kokku saada tulemused mitte isegi ühe, vaid suisa mitme uuringu jaoks, sest raske töö on andmetega juba ära tehtud," sõnas Kolde.

Mis uuringust selgus?

Anneli Uusküla sõnul sarnanevad uuringu põhijäreldusena Eestis levivad HPV-tüved Ameerikas ja Austraalias levivatele alatüüpidele. "HPV-vaktsiin ei kata aga mitte kõiki neid kõrge riskiga tüvesid, mis olid leitud Eesti naistel," lausus ta.

Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on Uusküla sõnul siiski väga head, sest need aitavad hinnanguliselt emakakaelavähki haigestumust vähendada 60 protsenti. Seda on päris palju, aga kui võrrelda piirkondadega, mille jaoks vaktsiinid disainiti, siis seal aitavad vaktsiinid vähendada haigestumist 80–90 protsenti.

Eesti inimeste jaoks tähendab uuringu tulemus Uusküla sõnul seda, et HPV vastu vaktsineerimine on ülioluline. Vaatamata sellele, et naised on vaktsineeritud, ei tohiks siiski teiste ennetavate abinõude pealt kokku hoida. "Me teame, et kaitse on umbes 60 protsenti, aga ikkagi jääb võimalus, et mõne HPV-tüve vastu kaitset ei ole ja seepärast ongi oluline käia sõeluuringus," sõnas ta.

Vilju lõikame 30 aasta pärast

Eestis alustati HPV-vastast vaktsineerimist 2018. aastal ja vaktsineeritakse 12–14 aastaseid tüdrukuid. Alates 2023. aastast vaktsineeritakse Eestis lisaks poisse. "See on väga hea, sest kõrge vähiriskiga HPV-nakkus ei põhjusta ainult emakakaelavähki, vaid see on seotud veel anaalvähi ja peapiirkonna, eelkõige mandli- ja keele-, vähkidega. Nende puhul on ka poisid ohustatud," ütles Uusküla.

Ta rääkis, et oma tüdrukuid ja poisse vaktsineerivad kõik arenenud riigid. "On päris selge, et riikides, kus alustati varem, seal kadusid kõige pealt ära genitaaltüükad, mis tekivad ajaliselt varem kui vähieelsed muutused," sõnas ta.

Uuringu praktilise poolena kinnitas uuring Uusküla sõnul, et Eestis kasutatavad vaktsiinid annavad piisava kaitse ja sõeluuringuga tuleb jätkata. "See on ülioluline teave tervishoiu korraldamiseks riigis, mis puudutab meid kõiki," ütles ta.

Uusküla rääkis, et ei ole väga palju vähke, mida tõhusalt ennetada osatakse. Emakakaelavähk on selles osas väga erandlik, aga Eestis sureb sellesse tema hinnangul liiga palju naisi. "Kuna me ei tea ette, kes on need tüdrukud või naised, kes HP-viirusest ei parane, siis tuleb vaktsiin teha, sest viirus ei ole miski, mida meil vaja on," lausus professor. Vaktsineerimise nn vilju hakkame tema sõnul lõikama 30 aasta pärast, kui jäävad ära vähid, mis avalduksid muidu 40–50 aastaselt.

Uusküla sõnul muutub tervis ja haiguste ennetamine üha olulisemaks teemaks, sest inimesed elavad kauem. "Viiekümne aastane inimene ei valmistu ju surema, tal on veel tore elu ees. Tal on lapselapsed, tal on tervist, ta saab reisida ning seetõttu tervise väärtus tasapisi tõuseb ja terve olemine muutub järjest olulisemaks," sõnas ta.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant. 2023. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal naiste oodatav eluiga 81,4 aastat.