Ida-Tallinna Keskhaigla rinna tervise kabineti mammoloog-juhtivarst Gabor Szirko rääkis "Terevisioonis", et palju on uuritud, miks inimesed sõeluuringutel ei käi. "Vanasti arvasime, et see on psühholoogiline: kardetakse halba tulemust. Tegelikult selgub, et eestlaste meelelaad on selline, et kui midagi häda ei ole, siis mis ma ikka arsti juurde ronin. Selles mõtteviisis on väga palju vigu," sõnas ta.

Arst rääkis, et kõik tahavad kaua ja tervelt elada ning eluiga proovitakse pikendada mitmel viisil. Näiteks käiakse jooksmas või süüakse salatit. Szirko ütles, et eluiga aitab pikendada ka sõeluuringul käimine. Samuti elavad inimesed tänu sellele kauem tervena. "Sõeluuring on palju kergem käia kui iga päev jõusaalis," sõnas arst. Szirko rõhutas, et iga paari aasta tagant uuringul käimine võib tõsta märgatavalt eluiga.  

Praegu saavad naised osaleda rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringul, mehed ja naised jämesoolevähi sõeluuringul. Emakakaelavähi sõeluuringu puhul on nüüd võimalik test omale koju tellida, proov kodus anda ja see postiga tagasi saata.

Rinnavähi sõeluuringus osaleb praegu 59 protsenti kutsutud naistest, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul umbes pooled kutsututest. Szirko sõnul räägitakse rinnavähist kõige rohkem ja inimesed teavad sellest enim, seega osaletakse selles kõige rohkem . "Inimeste harimine on kõige tõhusam meede," lausus ta.

Arst usub, et kõige enam aitaks inimesi sõeluuringule meelitada haigust põdenud inimeste isiklikud lood. Kuna noored on tema sõnul rohkem terviseteadlikud, siis võiksid nad oma vanematelegi sõeluuringus osalemist meelde tuletada. "Sageli öeldakse, et sõeluuringul on tüütu käia. Võib-olla teha siis sellest pereüritus, kus lapsed viivad oma vanemad pärast kohvikusse jäätist sööma ja teha sellest tore sündmus," sõnas Szirko.

Erinevate vähitüüpide puhul on varajane avastamine erinev. Arst selgitas, et emakakaelavähi puhul otsitakse viirust, mis võiks emakakaelavähki tekitada. Võimalik vähialge on võimalik avastada veel enne, kui haigus on väljakujunenud. Rinna- ja jämesoolevähi puhul otsitakse sõeluuringus pisikest kasvajat, mille eemaldamine on hõlbus ja inimesele vähem traumaatiline. "Kogu ravi on kergem, kui kaugele arenenud haiguse puhul," ütles Szirko. Ehk siis, mida väiksem kasvaja on, seda lihtsam on seda eemaldada ja seda madalamad on riskid hilisemas elus.

Kui inimesel on kord vähk eemaldatud, siis tuleb arvestada suurema võimalusega selle tekkeks kui nende inimeste puhul, kellel vähki olnud pole. Seega on need inimesed ka hoolikama jälgimise all.

Szirko lisas, et sõeluuring on arenev valdkond, aga arendused saavad tulla vaid siis, kui inimesed sõeluuringus osalevad. "Tuleb teha esimene samm ja siis saab seda veel paremaks teha," ütles mammoloog. 

Riigikontrolli aruanne viitas, et patsiendi teekond vähikahtlusest esmase ravimini peaks kokku aega võtma maksimaalselt 63 päeva. Tegelikkuses algas vähiravi õigel ajal vaid rinnavähipatsientidel, seda keskmiselt 52 päevaga. Emakakaela- ja kopsuvähiga patsientidel kulus selleks umbes 100 päeva ning jämesoolevähiga patsientidel 122 päeva.