HPV-vaktsiini mõju on näha juba kümne aastaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

HPV-vaktsiin.
HPV-vaktsiin. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tüdrukute vaktsineerimine papilloomiviiruse vastu vähendas Šotimaal kõige raskemate haigusjuhtumite arvu pea 90 protsenti, viitab värske uurimus. Kuigi selle toel võib väheneda ka emakakaelavähki haigestumine, võtab selle kinnitamine veel aastaid.

HPV-ga nakatub oma elu jooksul vähemalt korra 80 protsenti inimestest. Enam sajakonnast viirusest ei tekita suurem osa mitte mingisuguseid sümptomeid. Teiste mõjul võivad ilmuda sõltuvalt viiruse täpsest tüübist tüükad kätele, jalgadele ja suguelunditele. Papilloomiviiruse kõige ohtlikumad vormid tekitavad aga rakkudes muutusi, mis võivad päädida vähi tekkega.

Näiteks põhjustavad selle tüübid 16 ja 18 ligikaudu 70 protsenti vähieelsetest seisunditest ja emakaelavähkidest. Sama viirust seostatakse ka mitmete suu-, kurgu-, päraku- ka peenisevähi juhtumitega. Esimene viiruse eest kaitsev vaktsiin jõudis turule 2006. aastal. Täiustatud vaktsiin kaitseb seitsme viiruse tüübi vastu, mis põhjustavad kokku ligikaudu 90 protsenti emakakaelavähkidest.

Tim Palmer Edinburghi Ülikoolist uuris kolleegidega, kui suur on olnud esimese põlvkonna vaktsiinide mõju. Šotimaal hakati lapsi HPV vastu vaktsineerima juba 2008. aastal. Kui esialgu keskenduti ainult 12–13-aastastele tüdrukutele, siis hiljem kaasati programmidesse ka vanemaks saanud teismelised. Kokku analüüsis Palmeri töörühm peaaegu 140 000 naise kohta kogutud andmeid. Tulemused viitavad, et vaktsineerimine vähendas nakatumiste ja raskemate haigusjuhtumite arvu märkimisväärselt.

Kõige raskemate düsplaasia juhtumite arv vähenes 86 protsenti. Samas suurusjärgus vähenes kergemate düsplaasia juhtumite arv. Taolised ebanormaalsed kasvuprotsessid võivad päädida vähi tekkega. Viimane vihjab töörühma hinnangul, et vaktsiin ei kaitsnud lapsi vaid kahe HPV-tüübi, vaid ka mitme teise neile sarnaneva tüübi vastu.

Mida varem tüdrukuid vaktsineeriti, seda tugevam oli kaitse. Töörühm märkas sedagi, et pärast vaktsineerimisprogrammi algust hakkas vähenema nakatumine ka nende noorte naiste seas, keda ei vaktsineeritud. Teisisõnu, karjaimmuunsus hakkas tekkima elanikkonnas juba kümne aastaga.

Palmer järeldas kolleegidega tulemuste põhjal, et Šotimaa vaktsineerimisprogramm täidab oma eesmärke ja võiks olla eeskujuks teistelegi riikidele. Samas on veel vara öelda, kas HPV-vaktsiin vähendab Šotimaal märgatavalt ka emakaelavähi esinemissagedust. Tavaliselt diagnoositakse haigus pärast 35. eluaastat.

Samas kavatseb töörühm järgmise sammuna naiste haiguslugusid siiski selle pilguga põhjalikumalt uurida. Vaktsiin võib hoida ära vähijuhtumeid juba praegu. Juhtumite vähesuse tõttu ei pruugi kasulik mõju aga silma paista.

Eestis diagnoositakse emakaelavähk igal aastal keskmiselt 186 naisel. Kokku sureb sellesse aastas umbes 80 naist. Igal ajahetkel on nakatunud HPV-tüüpi 16 või 18 naistest ligikaudu 4,5 protsenti. Riiklikku vaktsineerimisprogrammi lisati emakakaelavähivaktsiin 2018. aastast.

Uurimus ilmus ajakirjas BMJ.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: