HPV vaktsiin on tüdrukutele tasuta, kuid hiljem tasuline vaktsiinist loobujaile ({{commentsTotal}})

{{1530603720000 | amCalendar}}

Emakakaelavähki põhjustava papilloomviiruse ehk HPV vastane vaktsiin on 12-14 aastastele tütarlastele sellest aastast alates tasuta, kuid seda vaid juhul, kui vanemad vaktsineerimisega nõustuvad.

Need lapses, kelle vanemad vaktsiinist keelduvad, peavad hiljem vaktsineerides maksma üle 300 euro.

Lapsi vaktsineeritakse koolis, kuid ainult vanema nõusoleku alusel. Nõusoleku puudumise puhul tütarlaps vaktsiini ei saa. Millised võimalused on lapsel, kelle vanem keeldub vaktsiinist, kuid kes ise vaktsiini sooviks? Ja kas tema jaoks võiks olla vaktsiin tasuta ka täiskasvanuks saades?

Tervise ja tööminister Riina Sikkut vastas, et selle üle peab veel arutama ning selgitama välja, kui palju selliseid juhtumeid on. "Praegu ei ole eraldi teavitamise ja registreerimise süsteemi loodud, et kui saad täiskasvanuks, siis saaksid samuti vaktsiini tasuta."

Umbes 80 protsenti inimestest nakatub vähemalt korra elus ühe või mitme HPV tüübiga. Enamik neist tüüpidest on ohutud ja mööduvad vaevusteta. Kuid mõni tüüp põhjustab suurema osa emakakaelavähkidest.

Sikkut rääkis, et üle 99 protsendi emakakaelavähi juhtudest põhjustab papilloomviirus. "Kui me seda saaksime olulisel määral vähendada, oleks see nii suur võit, sest praegu on meie numbrid ikka väga kurvad. See, kui palju on Eestis emakakaela vähki ja kui palju sellesse surrakse - no kahju on vaadata."

Sikkut loodab siiski, et enamik vanematest on vaktsineerimisega nõus.

Seksuaaltervise nõuandla juhataja Nele-Triin Lott rääkis vaktsiinist keelduvate vanemate põhjustest.

"Üheks põhjuseks võib olla teadmatus HPV-st üleüldse. Kindlasti teine põhjus on see, et meil on väga põhimõttelisi vaktsineerimisvastaseid inimesi."

Ülejäänud inimesed, kes end ise HPV vastu vaktsineerida soovivad, peavad vajaliku kolme doosi eest välja käima üle 300 euro.  

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: