Vaktsiinivastaste rahastatud töös autismiseost ei leitud
Vaktsineerimise ja autismi vahelise seose on kummutanud sajad hoolikalt läbiviidud uuringud. See ei ole heidutanud mitmeid vaktsineerimisevastaseid kasutama seda ühe argumendina, millega laste vaktsineerimata jätmist õigustada. Mõned rühmitused on otsustanud positsiooni kindlustamiseks rahastada sõltumatuid uuringuid. Neist üks – Safeminds – pidi aga hiljuti tulemustes pettuma.
Organisatsiooni poolt toetatud uurimuses vaktsineeriti 79 imikueas reesusmakaaki erinevate vaktsiinidega, kes jagati kuueliikmelisteks rühmadeks.
Kahele rühmale manustati tiomersaali sisaldavaid kokteile, mida kasutati vaktsiinides 1990. aastatel säilitusainena. Teisele kahele anti MMR-i ehk leetrite, mumpsi ja punetiste vastast vaktsiini. Mõlemad on langenud vaktsiinivastaste kriitikatule alla, kes seostavad neid kasvanud autismiriskiga. Kahe rühma puhul kasutati 1990. aastate USA vaktsineerimise graafikut, kahe puhul alates 2008. aastast kehtivat süsteemi. Viimasele kahele rühmale süstiti vaktsiinide asemel soolalahust.
Eelnevas, enam kui neli korda vähem loomi hõlmanud, kuid muidu sarnase ülesehitusega katses leidis Safemindsi toetatud töörühm muu hulgas viiteid, et hepatiit-B vaktsiin pärsib makaagiimikutel reflekside teket. Samuti märgati, et nende aju ruumala oli väiksem, kui kontrollrühma kuulunud ahvidel.
Uues, kuus aastat väldanud, rohkem loomi ja karmimat katseprotokolli hõlmanud eksperimendis aga toonaste järeldusteni ei jõutud. Loomade käitumises ei esinenud autismispektri häiretele omaseid tundemärke. Vaktsineeritud loomade aju lahkamisel leiti kinnitust, et nende mälu ja õppimisvõimega seostatava hipokampuse rakud olid võrreldava suurusega ja mandeltuumas oli sama palju rakke kui loomadel, kellele manustati imikueas soolalahust.
Safemindsi esindaja märgib aga pressiteates, et organisatsioonil on katseprotokollis ja andmete analüüsis tehtud muutuste suhtes kahtlusi.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa