Leetrid mängivad täiskasvanutega Vene ruletti ({{commentsTotal}})

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Justin Hall/Creative Commons

Kuigi viimastel nädalatel registreerinud leetrijuhtumid ei anna veel paanikaks ja elanikkonna massvaktsineerimisteks põhjust, tuleks noorte vaktsiiniga hõlmatust kasvatada, leiab Eestit külastav Johns Hopkinsi ülikooli viroloog ja üks maailma juhtivaid leetrite uurijaid Diane Griffin.

Eestis registreeritud juhtumid muudab esmapilgul kummaliseks asjaolu, et leetritesse nakatusid täiskasvanud, keda oli haiguse vastu lapsepõlves vaktsineeritud. Sarnase probleemi ees seisavad aga ka mitmed teised arenenud riigid sh USA. Veendumuseni, et leetrite vastu tuleks vaktsineerida kaks korda, jõuti alles pärast 1980. aastate lõpus möllanud haiguspuhanguid.

"Inimesed ei tea praegu, mida täiskasvanutega teha. Neist suur osa on (looduses ringleva) leetriviirusega esimese vaktsineerimise järel kokku puutunud ja seeläbi oma immuunsust tugevdanud. Seega soovitatakse näiteks USA-s täiendavalt vaktsineerida vaid enne reisi riikidesse, kus leetrijuhtumeid sagedamini ette tuleb, kuid see pole saanud veel reegliks," sõnas viroloog.

Masse haaravaid kampaaniad inimeste teistkordseks vaktsineerimiseks korraldada mõtet pole. "Need nõuavad märkimisväärseid ettevalmistusi ja terve tervishoiusüsteemi mobiliseerimist. Eesti-sarnaste riikide jaoks piisab üldise hõlmatuse kasvatamisest ja võibolla kampaaniatest koolides, kus leetrijuhtumeid tuvastatakse või on hõlmatus teadaolevalt madal," märkis Griffin.

Kaitse terveks eluks?
Omaette küsimuseks on, kas tänapäeval manustatav leetrivaktsiin pakub kaitset terveks eluks. "Vaktsineerima hakati 1960. aastatel. Sellest ajast saadik on tulnud leetrijuhtumeid ette ikka ja jälle. Arvatakse, et viirusega hiljem kokku puutumine on vaktsiini poolt pakutavat immuunsust tugevdanud. Seega pole meil kuigi palju inimrühmi, kelle antikehade hulka on 20–30 aasta vältel täie kindlusega mõjutanud ainult vaktsineerimine," tõdes Griffin.

Viroloog tõi välja Ameerika Ühendriikide Wisconsini osariigis tehtud uuringu, milles lõi ta kaasa ka ise. "Piirkonnas pole leetrijuhtumeid registreeritud alates 2000. aastatest. Nii võib olla küllaltki kindel, et nad pole looduses ringleva tüvega kokku puutunud, kuid see on ikkagi vaid 15–20 aastat. Samas võib näha, et veres leiduvate antikehade on hulk on aja jooksul järjepanu vähenenud," Griffin.

"Tegu on äärmiselt põneva haigusega, mida me väga hästi ei mõista. Nii et vaktsineerige oma lapsi või andke nad uuringuteks vabatahtlikena üles. Mul on täiendavaid uurimisaluseid vaja ja ei pea siis enam isegi Aafrikasse minema," sõnas Griffin.

Teiseks näiteks pidada paari aasta eest ajakirjas The Journal of Infectious Diseases ilmunud 180 uurimisalust käsitlenud soome teadlaste sulest ilmunud tööd. MMR-vaktsiiniga kaks korda vaktsineeritute verest leiti 20 aastat pärast vaktsineerimist leetriviiruse vastu võitlevaid antikehi 95l juhul sajast. Antikehade hulk seostub aga otseselt sellega, kas leetriviirus suudab üldse inimesi nakatada või tekitab isegi kliinilisi sümptomeid. Kindlaim viis vastuvõtlikkuse välja selgitamiseks on perearsti juures tehtav veretest.

Professor märkis, et leetrite uurimisele keskenduvate teadlaste üheks peamiseks uurimisteemaks on küsimus, kas 30–40 aasta vanusena peaks leetrite vastu uuesti vaktsineerima. "Hetkel näitavad uurimistulemused, et selles vanuses immuunsust tugevdades kasvab antikehade hulk paariks kuuks, kuid seejärel langeb nende hulk taas eelnevale tasemele. Meil pole hetkel aimu, miks see niimoodi on. Kuid rõhutan seejuures taas, et teistkordse vaktsineerimise peamiseks eesmärgiks on püüda inimesi, kes esimesel korral vaktsiinile üldse ei reageerinud," sõnas professor.

Vaktsiini täiendav kasulikkus
Igal juhul ei piirdu leetrivaktsiini kasulikkus vaid leetrite tõrjumisega. Juba aastate eest leiti, et haiguse läbi põdemisel on inimeste immuunsüsteem nõrgem nädalaid või isegi kuid pärast nakatumist, sillutades teed teiste haigustekitajate sissetungile. Rühm teadlasi näitas aga selle aasta mais Suurbritannias, Taanis ja USA-s kogutud terviseandmeid analüüsides, et leetriviiruse mõju on veelgi ulatuslikum. Vaktsineerimise järel täheldatud kõhulahtisuse, kopsupõletiku jt nakkushaiguste juhtumite arvu vähenemise määra alusel võis järeldada, et see mõjutab immuunsüsteemi veel isegi kolm aastat pärast nakatumist.

"Me ei tea veel, miks see täpselt nii on. Tänaseks on pakutud selle selgitamiseks välja kaheksa erinevat mehhanismi, mis kõlavad kõik loogiliselt ning võivad ja ilmselt mängivadki selles juures teatavat osa. Üldjoones on need seotud immuunvastusega," märkis Griffin. Veelgi märgatavam on vaktsiini teisene mõju arengumaades, kus vähenes massvaktsineerimiste järel kopsupõletikku ja kõhulahtisusse surnud laste arv kuni poole võrra.

Läbi põdemise võlud?
Eesti viimaste leetrijuhtumite järel on internetikommentaariumites vaktsiinivastaste üheks peamiseks argumendiks, et võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on tervishoiu kvaliteet paranenud. Sellest lähtuvalt on väiksem ka leetritest tingitud suremus ja tüsistusi saab sagedamini leevendada. Mõistlikum on leetrid läbi põdeda, kindlustades sellega, et ülejäänud elu vältel leetreid kartma ei pea. Griffin nõustub, et üldine suremus on tõepoolest väiksem.

Leetritega võib kaasneda ränk lööve. Julien Harneis/Creative Commons

"Kuid kas sa tahad riskida, et just sinu laps on see iga 1000s, kes vaktsiinvälditava haiguse tõttu sureb? (USA-s on olnud suremus viimastel kümnenditel 1-3 last tuhande kohta, toim). Lisaks on neuroloogilised tüsistused – sh nakkusejärgne peaajupõletik, mis ohustab eelkõige vanemaid lapsi, väga tõsised. See oli tegelikult üks peamisi tegureid, mis leetrivaktsiini loomist esialgu tagant kannustas. Kuigi seda tuleb samuti ette ühel juhul tuhandest, paneb see täielikult vaktsineerimata elanikkonna korral tervishoiusüsteemile märkimisväärne lisakoorma," lisas professor.

USA õppetunnid
Kuigi USA-s on riiklikul tasandil leetrite ja teiste vaktsiinvälditavate haiguste vastu vaktsineerimine kohustuslik, siis osariigi tasemel võib teha erandeid nii tervislikel, usulistel kui ka filosoofilistel põhjustel. "Eelnevalt oli vaid tervislike eranditega piirdunud vaid kaks osariiki – Mississipi ja Lääne-Virginia. Neil on vaktsiiniga hõlmatus väga kõrge ja neil ei tekkinud ka leetritega erilisi probleeme," selgitas Griffin.

"Kuid samas on osariike, kus on vaktsiinist keeldumine isegi kergem, kui lapse vaktsineerimiseks lastearsti juurde viimine. Piisab vaid ühele paberile allkirja panemisest ja selle kooli saatmisest. Mitmed viimasest leetripuhangust mõjutatud osariigid on hakanud aga nüüd oma vaktsineerimispoliitikat muutma. Neist esimene oli California, kes heitis kõrvale filosoofilised ja usulised alused," märkis professor. Eelnevatel aastatel on olnud osariik üks kõige väiksema leetrivaktsiini hõlmatusega piirkondi USA-s.

vcutmlsca/Creative Commons

Griffini hinnangul pole uued reeglid toonud kaasa erilist meelehärmi. Enamasti on oma lapse vaktsineerimata jätnud lapsevanematel vaktsiinide ohutuse suhtes vaid kerged kahtlused. "Nende mõjutamiseks piisab lihtsalt rangematest reeglitest. See lahendus töötab tõestatult. Kuigi muidugi peab nentima, et inimestele üldiselt ei meeldi, kui neile ette öeldakse, mida nad tegema peavad," mõtiskles viroloog.

Vaktsineerimisvastased
Professor nentis, et kuigi aeg-ajalt meenutavad vaktsineerimisvastaste seisukohavõtud lausa usulist fanatismi, piisab kõhklevate lapsevanemate veenmiseks enamasti mõistuspärastest argumentidest. "Enamikel vanematel on küsimusi. Nad ei tea, mida uskuda – nad loevad internetist ühte ja teist. Kuid kui sa nende küsimustele rahuldavalt ja ausalt vastad, siis on nad nõus, et vaktsineerimine on õige teguviis," leidis Griffin.

"Muidugi on seejuures piinlik, et lastearstid on jagunenud kaheks. Mõned on vaktsineerimise suhtes väga liberaalsed ja ei käi vanematele peale. Teised ei nõustu last isegi tulevikus vastu võtma, kui teda leetrite vastu ei vaktsineerita. Uuringud on seejuures näidanud, et lastearstidel on tegelikult vanemate üle märkimisväärne mõju. Kui arst ütleb selgelt, et see on lapse jaoks parim, siis nad kuulavad teda üheksal juhul kümnest," lisas viroloog.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: