Just sellisel teemal arutasid Arvamusfestivalil toimunud ERR Novaatori arutelul perearst ja TÜ peremeditsiini vanemteadur Marge Oona, jurist Maarja Pild ja teadusajakirjanik Arko Olesk. Arutelu juhtis ERR Novaatori vastutav toimetaja Marju Himma.

Andmeühiskonna džungel
Interneti andmerikkus muudab just endale sobiva maailmapildi koostamise lihtsamaks kui kunagi varem. ''Kui tahame leida informatsiooni, et oma arusaamale kinnitust leida, siis internetist selle ka leiame. [...] Süsteem, et inimesed oskaksid infot kriitiliselt hinnata, väga hästi ei toimi,'' nentis Olesk. Suureks küsimuseks on seeläbi, kas meetodeid, millega informatsioonile usaldusväärsust omistada, saab kuidagi ühtlustada, et tekiks üldine usaldusväärsuse foon nagu kunagi paberlehtede puhul.

''Inforevolutsiooniga on kaasnenud see, et üksikisik on hakanud end tundma järjest võimekamana ja tundma, et alati polegi eksperte vaja,'' lisas Olesk.

Psühholoogide poolt on nähtus hästi dokumenteeritud – mida vähem inimene mingist valdkonnast teab, seda kõrgemaks eksperdiks ta end selles hindab.

Igaühe eksperdiks muutvat inforikkust ei peaks Oona hinnangul pidama ilmtingimata millekski halvaks. ''Arstina on väga hea, et patsientidele on info kättesaadav. Igaüks saab terviseteadlikkuse tõstmiseks väga palju ära teha,'' laiendas vanemteadur.

Infoküllus pakub uusi võimalusi ka õigusteaduses. ''Kui leiad lahendi kolmandast riigist ja suudad kohtunikku veenda, siis võid selle abil võita,'' tõi Maarja Pild näite. Nii on juba ammu eelis juristidel, kes oskavad kasutada paremini andmebaase ja ei lähtu mitte vaid Eesti, vaid ka Euroopa Kohtu lahenditest.

Janu lihtsate lahenduste ja alternatiivi järele
Marje Oona märkis, et sageli ei tõuka inimesi alternatiivide poole mitte tavameditsiinis pettumine, vaid iha näiliselt lihtsamate lahenduste järele ja soov proovida midagi uut. Seda eriti raskemate haiguste puhul. ''Peamine erinevus seisneb võimalustes aja ja raha näol ning (alternatiivmeditsiin) läheb nende vaimulaadiga kooskõlla,'' laiendas vanemteadur.

Arko Oleski hinnangul pole need ainsad inimeste käitumist mõjutav tegurid. ''Inimesed usaldavad teiste vahetut kogemust. Teise inimese kogemuse jõud on üks peamisi hoobasid, mis inimeste käitumist tänapäeval suunab. Ekspertide võim on taandunud ja naabrinaise võim esile tulnud,'' lisas teadusajakirjanik.

Teadus pole samal ajal oma veetlust kaotanud. Selle ehedaks on tellimusuuringuid teostavad firmad ja laborid, mis lisavad oma kvaliteedimärgi näiteks toidulisanditele. ''Teaduslik tõestatus annab tootele lisakvaliteedi. Kuigi see on filosoofiliselt vastuoluline ja küsitav. Teadus pole tõde, vaid meetod. Leitakse viiteid ja seoseid, mille põhjal inimesed võivad teha väiteid. Lõplikku tõde, millele teaduslikult tõestatud viitab, kunagi ei saa,'' rõhutas Olesk.

Teadusliku tõestatuse pitserit kasutatakse ka juristide poolt kohtunike veenmiseks. ''Kohtunikud usaldavad tehnoloogiat pimesi. [...] Meil on selle suhtes, mis on teaduse mõttes usaldusväärne, palju harimist teha,'' nentis Maarja Pild. Argumentide paremuse tõestamisel põhinevat võistlusprotsessi kohtab õnneks siiski peamiselt tsiviilhagides.

Olesk toonitas, et ühiskond peaks põhjalikult läbi kaaluma, kellele tuleks õigus millegi teadusliku tõestatuse otsustamise üle anda. Teaduse käest tundub see olevat igal juhul käest libisenud.

Tõenduspõhine elulaad
Alati võib viidata, et kõike polegi veel jõutud teaduslikult uurida, sh mitmeid alternatiivseid raviviise. Kas nende suhtes meele suletuna hoidmine on ikka põhjendatud? ''Kõik ei saa olla võrdne. Inimese tervisesse sekkumine on suur vastutus. [...] See peab olema võimalikult tõenduspõhine,'' toonitas Marje Oona. Vanemteadur lisas, et tegelikult on üsna paljusid alternatiivmeditsiini meetodeid uuritud ja leitud, et need ei toimi, tuues näitena aadri laskmise ja homöopaatia.

Arko Olesk märkis, et kuigi vastandumine ei saa absoluutne ehk eos pole mõtet välistada kõike, mida ei ole kinnitatud, ja hallid alad on tõepoolest olemas, siis täielikult sellest ei pääse. ''Virtuaalsfääris on tore mõtiskleda reptiilide üle. [...] Kuid kui hakkame mõtteid tegelikkus elus katsetama, siis tõenduspõhiste asjade puhul saame olla üsna kindlad, et need vastavad tegelikule,'' laiendas nooremteadur.

Arstid ja juristid vastandamisest ei pääse, kinnitas Maarja Pild. ''Paratamatult pead tuginema sellele, mis on tõendatud. Kui toetud informatsioonile, mille (paikapidavuses) pole sa ise kindel, siis ei saa sa soovitusi anda,'' laiendas jurist.

Vastandumisest väärtusteni
Ent kuidas jõuda inimesteni, kelle maailmapilt tõendatud faktidega kokku ei lähe? Vastandumine ja inimeste lahterdamine ei pruugi olla kasvõi vaktsineerimist ümbritseva umbusu näitel parim lahendus ja võib anda soovitule hoopis vastupidiseid tulemusi.

''Kui ütled inimestele, et oled rumal, siis ta ei vasta sulle, et ohhoo, tõepoolest, vaid hakkab oma seisukohta kaitsma. Otsused on tehtud teatud motivatsioonidel ja põhjustel,'' kinnitas Olesk. Teadusajakirjanik lisas, et inimesed pole enamasti rumalad ja võivad olla oma erialal vägagi edukad. Nii võiks argumenteerimisest sageli piisata. Inimestele lähenemisek võiks mängida aga nende väärtustele. Olgu selleks kasvõi soov kaitsta enda ja lähedaste tervist.

Oona nõustus, et diskussioon peab käima väärtuste ja emotsioonide pinnal. ''Arstid üritavad kasutada ratsionaalseid argumente. Kuid mida nutikamad inimesed on, seda osavamad on nad leidma argumente oma seisukoha toetuseks, mis viib selleni, et seisukoht tugevneb veelgi,'' nentis vanemteadur.

''Tark inimene on tänapäeval see, kes suudab oma seisukohti muuta, kui tõestusmaterjal ütleb midagi muud,'' lisas Oona.

''Ühiskonna oleks hea, kui arvamusi oleks võimalik muuta, kui suudad seda põhjendada ja toetud faktidele. Põhjendamist võiks olla rohkem ühiskonna igas aspektis,'' nõustus Olesk.