Eestis kehtiv riiklik immuniseerimiskava keskendub eelkõige lastele. Lapsi vaktsineeritakse Eestis 11 nakkushaiguse vastu. Neist paljude puhul saavutataksegi immuunsus pärast üht süsti. Kuid näiteks difteeria-teetanuse vaktsiini on soovitav umbes kümne aasta tagant uuesti manustada. Paraku ei käi perearstide seltsi sõnul väga palju täiskasvanuid end vaktsineerimas ega selle kohta infot küsimas.

"Ajalooliselt on immuniseerimiskava pikka aega eelkõige laste teema olnud, täiskasvanud ei tule igapäevase elu kõrvalt selle pealegi," mõistab perearst Marje Oona täiskasvanute leiget huvi. Difteeria-teetanuse vaktsiin on aga riikliku kava kohaselt täiskasvanutele tasuta nagu ka marutõve vaktsiin.

"Ajalooliselt on immuniseerimiskava pikka aega eelkõige laste teema olnud, täiskasvanud ei tule igapäevase elu kõrvalt selle pealegi."
- perearst Marje Oona

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai märkis samuti, et enamasti saavad täiskasvanud praegu teetanuse kordussüsti alles mõne trauma tekkides. Erinevalt teetanuse-difteeria ja marutõve vaktsiinist tuleb täiskasvanutel teiste süstide eest ise tasuda, võib-olla mõjutab seegi inimeste otsuseid, arvas Kadai.

E-riigis vaktsiinipass endiselt paberil

Vähese avaliku teavitustöö kõrval on katkendlik info ka selles osas, milliseid vaktsiine ja millal on täiskasvanud saanud. "30. eluaastates inimene, kes on viimati saanud süsti koolis, nende lapse eas vaktsineerimise kohta ei pruugi infot olla ka perearstil," sõnas Kadai. Ka praegu antakse vaktsineerimisel patsiendile paberil pass, mis kipub tihti kaotsi minema. 

Alates sellest ajast mil lapsi on riikliku kava järgi vaktsineeritud, on andmed põhjalikumad või vähemalt saab tulevikus välja arvutada, millal võis inimene mingi nakkushaiguse vastu vaktsineeritud olla.

Perearst Marje Oona leiab, et ühtse riikliku elektroonilise süsteemi tekkimine oleks arstidele väga vajalik. "Laste liitvaktsiini andmete tervise infosüsteemi kandmiseks tuleb täna teha 20 hiireklikki," näitlikustab Oona seda poolt, mida juba praegu digisüsteemi kanda saab. "Heast digipassist oleks arstidele väga palju kasu." Seda näiteks juhtudel, kui haiglasse tuuakse torkehaavaga patsient, kel peaks kindlasti olema teetanuse immuunsus.

Digisüsteem aitaks palju. Laste liitvaktsiini andmete tervise infosüsteemi kandmiseks tuleb täna teha 20 hiireklikki.

Kadai sõnul on uus süsteem juba arenduses ning kui see valmis saab, pääseb iga inimene ka ise läbi e-tervise süsteemi digipassi vaatama. Ka praegu on arstidel kohustus uus info terviseinfosüsteemi kanda, kuid patsientidel on vaktsineerimist puudutav infot on üsna raske leida.

Kes soovib teada, mille vastu ta vaktsineeritud on, peaks seda esmalt küsima perearstilt. 15-16-aastasena difteeria-teetanuse süsti saanul on immuunsus kindlasti vähemalt kümneks aastaks. Samas näitavad uuemad uuringud, et mõne haiguse immuunsus püsib kauem, kui on esialgu arvatud. Seetõttu plaanitakse Marje Oona sõnul teha Eestis täpsem uuring, et näha paremini siinsete inimeste immuunsustausta.

Mis juhtub, kui täiskasvanud ei tee korduvvaktsiine?

Nii Oona kui ka Kadai ei näe praegu suurte haiguspuhangute ohtu Eesti täiskasvanute seas. Näiteks leetreid hoiab meist eemal vanemate generatsioonide immuunsus. 50-aastaste ja vanemaealiste inimeste lapsepõlves olid leetrid levinud haigus, mistõttu on nad lapsena leetrite läbi põdemisest ka immuunsuse saanud.

Nii Oona kui ka Kadai ei näe praegu suurte haiguspuhangute ohtu Eesti täiskasvanute seas. Kuid elame kui viitsütikuga pommi otsas.

Kuid mida enam lisandub populatsiooni neid, kes ei ole kas kunagi või korduvvaktsineeritud ega haigust ka kunagi põdenud, kasvab risk. "Elame väikse viitsütikuga pommi otsas," sõnas Kadai. 2016. aasta lõpus oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimata pea 7500 last. Terviseameti andmeil suureneb vaktsiinist keeldujate hulk laste (kuni 14-aastaste) seas igal aastal.

Seega kui praegu hoiab nt leetrite puhul epideemiast meid vanemate inimeste immuunsus, ei pruugi meil sarnast gruppi inimesi enam tulevikus olla.

Tuhandeid vaktsineerimata lapsi

Perearst Oona möönab, et laste vaktsineerimata jätmine teeb muret. Äratundmiskurbus, nagu sõnastas Martin Kadai, on seda suurem, mida enam on näha haiguspuhanguid mujal. Rumeenias on leetrite vastu vaktsineeritud 86% lastest, sealgi on näitaja viimase kümne aastaga mitu protsendipunkti langenud. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks haiguste leviku peatamiseks olema tase 95%. Tänavu nakatuski Rumeenias leetritesse mitu tuhat last, registreeritud on ka paarkümmend surma.

"Kümne aasta jooksul on langustrend [Eestis] neli protsendipunkti. See on vaid number. Aga kui mõelda, et iga punkti taga on tuhandeid lapsi, kes pole vaktsineeritud lastehalvatuse või leetrite vastu?" arutles Kadai. "Trend pole katastroofiline," lisas ta, kuid peame lootma heale õnnele, et Eestisse ei satuks näiteks lastehalvatuse haigustekitajat piirkonda, kus on palju vaktsineerimata lapsi.

"Trend pole katastroofiline," ütles Martin Kadai, kuid peame lootma heale õnnele, et Eestisse ei satuks näiteks lastehalvatuse haigustekitajat piirkonda, kus on palju vaktsineerimata lapsi.

Täiskasvanute vaktsineerimise ABC

1) Kui tead, et ei ole kindlasti 10 aasta ühtegi vaktsiinisüsti saanud, tasuks perearstiga difteeria-teetanuse vaktsineerimise teemal konsulteerida. See süst on tasuta.

2) Puukentsefaliidi vastu võib perearst Marje Oona sõnul veel praegu vaktsineerida. Piisav kaitse kujuneb kahe vaktsiinisüsti järgselt, kaitse püsimiseks tuleks teha üks süst järgmisel aastal ning edaspidi vaktsineerida 3–5 aastase intervalliga.

3) Kevadtalvise gripilaine vastu on kõige targem end vaktsineerida sügisel, septembris või oktoobris. Paraku ringlevad igal aastal erinevad gripiviiruse variandid, seega ei pruugi eelmisel aastal tehtud vaktsiin järgmisest gripilainest päästa.

Eriti oluline on gripi vastu vaktsineerida lapsi ja eakaid või nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, kes on gripile vastuvõtlikumad. Gripi vaktsineerimisjärgne immuunsus püsib keskmiselt kuus kuud ning ringlevate gripiviiruste ja vaktsiiniviiruste suure antigeense sarnasuse korral 6–12 kuud.

4) Reisi eel eksootiliste haiguste vastu vaktsineerimine peaks toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi. Nii palju kulub aega, mil immuunsus tekiks.

5) Pneumokokilise kopsupõletiku ja meningiidi ennetamiseks on võimalik manustada üks pneumokokkvaktsiini süst. Seda võiksid kaaluda just vanemaealised või kaasuvate krooniliste haigustega isikud.