Peremeditsiini dotsent: põhimõttelisi vaktsineerimise vastaseid ratsionaalsete argumentidega ei veena ({{commentsTotal}})

Foto: Sille Annuk/PM/Scanpix

Mitmed vaktsiinvälditavad haigused nagu lastehalvatus, leetrid ja mumps on muutunud Eestis haruldaseks või sootuks kadunud. Tartu ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona nendib, et vaktsiiniga hõlmatus on hakanud viimastel aastatel langema, põhimõttelisi vaktsineerimise vastaseid ei veena ümber aga ühegi ratsionaalse argumendiga.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks haiguspuhangute eos summutamiseks olema haiguste vastu vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti elanikkonnast. Kuigi Eestis oli hõlmatus aastaid isegi kõrgem, on Oona sõnul hakanud see viimasel ajal langema. „Praeguseks on see langenud mitme haiguse osas ka natukene alla 95 protsendi,“ tõdes arstiteadlane saates „Vikerhommik“.

Eestis tema sõnul suuri piirkondlikke erinevusi ei esine. Ent „kui me vaatame, kus see on kõige madalam, [...], siis on see Harjumaa. See on vist kooskõlas ka sellise fenomeniga, et kas on kusagil seltsinguid, kes aktiivselt koos käivad ja vaktsineerimisvastast täisvalet levitavad,“ pakkus Oona võimaliku selgituse. Vaktsineerimise vastaste haare pole siiski veel väga lai – Harjumaal on vaktsineeritud enam kui 90 protsenti lastest.

See ei tähenda aga, et 95 protsendi piiri uuesti püüda ei tuleks. Oona toob välja kolm põhjust:
1) vaktsineeritu enda kaitse tagamiseks
2) vaktsineerimise maksimaalse tõhususe kindlustamiseks – ükski vaktsiin ei paku üksikisikule 100-protsendilist kaitset
3) haiguspuhangute ennetamiseks. Eriti oluline on hõlmatus näiteks ülinakkavate leetrite puhul.

Kuna Eestis pole vaktsineerimine kohustuslik, rajaneb vaktsiinides kõhklejate laste vaktsineerimine suuresti perearstide veenmisoskusel. Teatud piirini on abi murekohtade lahti rääkimisest ning teadusuuringute ja andmete tutvustamisest. Kuid „kui inimene on põhimõtteliselt vaktsineerimise vastane – neid on kogu maailmas suurusjärgus 1-2 protsenti, põhjused on erinevad [...], siis seda on uuringud näidanud, et neid ei ole võimalik selliste ratsionaalsete argumentidega ümber veenda," märkis Oona.

Kuigi vaktsiinidel võib olla erandjuhtudel kõrvaltoimed nagu ravimitel, sh näiteks süstekoha reaktsioonid ja palavik, ei tohiks lasta end sellest Oona sõnul morjendada. Samuti võivad kõrvaltoimed lähtuda mõnikord hoopis inimeste enda psüühikast. Selle ehedaks näiteks on oktoobri alguses ettevaatusabinõuna vaktsineerimise järel haiglasse toimetatud Valga koolilapsed.

„Selle kohta on olemas termin hulgaline psühhogeenne haigus. Selliseid täpselt sarnaste sümptomitega – on halb, minestus, silmade ees tekivad rõngad, võivad tekkida hingamishäired – selliseid episoode on kirjeldatud maailmas mujalgi ja mitte ainult vaktsineerimisega seoses. [...] Selle (Valga juhtumi) puhul tuligi välja, et see oli puhtalt psühholoogiline,“ sõnas Oona.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: