Praegu püüavad tervishoiusüsteemid üle kogu maailma gripi levikut kontrolli all hoida iga-aastaste vaktsineerimistega. Kuna gripiviiruse erinevaid variante on aga palju, need muutuvad kiiresti ja aastate möödudes tõusevad esiplaanile uued tüved, tuleb vaktsiine igal aastal vähemal või rohkemal määral muuta.

Samal ajal tuleb langetada otsus, milliste täpsete tüvede vastu vaktsiin sel korral suunatakse, kuni kuus kuud enne gripihooaja enda algust. Vaktsiinide tööstuslikuks tootmiseks kasutatav tehnoloogia pole aastakümnetega eriliselt muutunud. Immuunsüsteemile gripitüvede tundma õpetamiseks tarvilike valkude saamiseks tuleb paljundada gripiviirust endiselt kanamunades. Isegi mitme eri tüve vastu kaitset pakkuvatesse vaktsiinidesse ei saa lisada seejuures eri tüvesid iseloomustavaid valke lõputul määral.

Seeläbi sarnaneb gripivaktsiini loomine suuresti lotomängule. Parematel aastatel haigestuvad vaktsineeritud inimesed umbes 60 protsenti harvemini. Halvematel aastatel võib jääda näitaja aga alla 30 protsendi, isegi kui vaktsiin kaitseb haiglasse sattumise eest. Kui just täpselt samad tüved ringlema ei lähe, on samast vaktsiinist järgmisel aastal veel vähem kasu.

Nõnda on üritanud teadlased leida gripi vastu universaalsemat rohtu. Vähemalt teoreetiliselt on see võimalik. Rakkude nakatamiseks tarvilikud viirusevalgud meenutavad üheskoos pulgakommi. Kiiresti muutub n-ö kommiosa ehk neuraminidaas (N). Nn pulgaosa ehk hemaglutiniin (H) muutub aeglasemalt, sest viirus võib juba väikese muutuse mõjul võime rakke nakatada täielikult kaotada.

Praegu kasutusel olevad vaktsiinid on suunatud kommiosa vastu. Koroonapandeemia ajal oma tuleristsed läbinud mRNA-l põhinevad vaktsiinid võtavad sihikule aga hemaglutiniini. Seeläbi võiksid need pakkuda nelja-viie gripitüve asemel laiahaardelist kaitset kõigi 20 gripi alatüübi vastu. Seni hiirte ja tuhkrutega tehtud katsetes on taolised liitvaktsiinid loomade nakatumist olulisel vähendanud.

Peagi USA-s algavas esimese faasi kliinilises uuringus uuritakse viimaks Duke'i Ülikooli teadlaste abiga, kui tõhus ja ohutu on taoline eksperimentaalne mRNA-vaktsiin inimeste jaoks. Uuringu käigus vaktsineeritakse erineva doosiga kuni 30 vabatahtlikku. Parima doosi välja selgitamise vaktsineeritakse järel sellega veel kümme inimest. Võrdlusmomendi loomiseks plaanivad teadlased vaktsineerida veel kümmet inimest tavapärase gripivaktsiiniga.

Isegi kui algava uuringu tulemused on paljulubavad, võib gripivaktsiini turule jõudmine võtta veel aastaid. Kümneid inimesi haaravatele esimese faasi uuringutele peavad järgnema sadu ja tuhandeid inimesi kaasavad uuringud. Viimaseid on tarvis nii haruldasemate kõrvaltoimete leidmiseks kui ka välja selgitamiseks, kas või kui palju tõhusam eksperimentaalne vaktsiin tavapärasest liitvaktsiinist tegelikult on.