Kavita Vedhara Nottinghami ülikoolist ja ta kolleegid kogusid andmeid vaktsiinisüsti saanud 138 vanemaealise inimese meeleolu, kehalise aktiivsuse, toitumise ja une kohta pooleteise kuu vältel pärast süsti ning mõõtsid gripi antikehade taset veres üks kuu ja neli kuud pärast süsti.

Analüüs näitas, et kõigist neist uuritud näitajatest – meeleolust, kehalisest aktiivsusest ja toitumisest – oli meeleolu ainus, mis kuue süstijärgse nädala jooksul vaktsineerimise efektiivsust mõjutas. Hea tuju tõi kaasa ka antikehade kõrgema taseme.

Uuring keskendus just vanematele inimestele, sest nende puhul tuleb noorematega võrreldes sagedamini ette, et vaktsiini mõju jääb soovitust nõrgemaks, sest vanuse kasvades nõrgeneb ka immuunsüsteem.

Eks ole teisalt aga juba ka aastaid teatud, et inimese kehaline tegevus ja toitumine mõjutavad immuunsüsteemi tööd. Mõnedes varem tehtud uuringutes on tuvastatud sedagi, et kehaline aktiivsus ja toitumine võivad ka vaktsiinide tõhusust tõsta, ehkki seekordses uuringus, nagu öeldud, selliseid seoseid esile ei tulnud. Kuid sellel ei maksa kindlasti lasta oma tuju rikkuda, eriti kui kavas on end gripi vastu vaktsineerida lasta.

Tulemused on avaldatud ajakirjas Brain, Behavior, and Immunity.

Teadussaate "Labor" avalik salvestus teemal "Kas teadus päästab maailma?" toimub Tallinna vanalinnas Vana-Posti tänava Labori baaris ülehomme, neljapäeva õhtul kell kuus.