''Vaistlikult on muidugi veidi loomuvastane mõelda, et haigestunud n-ö võtmepositsioonil oleva, näiteks õpetaja, arsti või õe, koju saatmine võib haiguse levikut kiirendada. Ent teisipidi mõeldes, tema asendajana satub varasemast ohtlikumasse olukorda, kuna töötaja võis nakatuda tööl või nakkuse juba kolleegidele edasi anda,'' selgitas Samuel Scarpino, Ameerika Ühendriikides asuva Santa Fe instituudi matemaatik ja statistika professor ERR Novaatorile. Sealt edasi on ainult aja küsimus, kuni nakatub ka asendustöötaja, kes hakkab levitama viirust oma tutvusringkonnas.

Samas rõhutas ta, et haigestunud töötajate asendamise näol on siiski eetilise teoga nii indiviidi kui ka ühiskonna vaatenurgast. Nimelt näitab sama mudel, et haiguse kiirenevat levikut saaks ära hoida haigestunud töötaja võimalikult kiiresti koju saatmisega. ''Seda aga me vähemalt gripi puhul Ameerika Ühendriikides põhjal ei tee. Haigestunud kooliõpetajad on sageli haiguse peamiseks vektoriks ja jõuavad viiruse sageli lastele edasi anda, eriti gripihooaja alguses. Kurjajuureks on viivis,'' nentis Scarpino.

Lihtsustatuna on seega epideemiate korral haiguse kiireneva leviku ära hoidemiseks kaks võimalust. Asendada nakatunud inimesed nii kiiresti kui võimalik või vältida võtmepositsioonide sama haavatavate inimestega täitmist. ''Tuleb veenduda, et nad on näiteks gripi korral vaktsineeritud, haiguse juba läbi põdenud või neid kaitstakse haiguse eest mingil moel täiendavalt,'' sõnas professor. Mudeli järeldusi toetavad reaalsete epideemiate ajal kogutud epidemioloogilised andmed.

Scarpino märkis, et soovitatav asenduskiirus või viimane hetk inimeste asendamiseks on erinevate haiguste puhul erinev. Samuti võib näha erisusi võtmerühmade suuruses ja koosseisus. ''Gripi puhul tähendab see eeskätt õpetajaid, Ebola epideemia korral tervisehoiutöötajaid, kelle jaoks pole gripp enamasti eriliseks probleemiks,'' sõnas professor, lisades, et plaanib seda kolleegidega põhjalikumalt edasi uurida.

Täpsemad mudelid võiksid aidata teha paremaid otsuseid ka poliitilisel tasandil. ''Võib loota, et see mõjutab haiguspäevade võtmisega seonduvat seadusloomet maailmas laiemalt,'' mõtiskles Scarpino.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Physics.