Freiburgi ülikooli teadlased, viroloogi Peter Staeheli juhtimisel, on aretanud transgeense hiire, mis aitab teadlastel katsetada, kuidas viirustüvi organismis muundub. See on oluline näiteks gripihooaja prognoosimisel, millest omakorda sõltub see, milliseid gripivaktsiine tehakse järgmiseks gripihooajaks.

A-gripi tüvi võib lindudelt ja loomadelt kanduda inimesele, kuid selleks on tal enne vaja muunduda nii, et see võimaldaks liikide piire ületada. Teisisõnu peab gripiviiruse tüvi tegema läbi muutused, mis võimaldavad tal haakuda inimese immuunsüsteemi osadega, sh kaasasündinud immuunsüsteemi valgu MxA.

See valk MxA ei lase näiteks inimese rakukultuuril nakatuda lindude viirustesse, kuid ei kaitse enam nende viiruste eest, mis juba suudavad inimest nakatada.

Teadlased usuvad, et MxA seondub viiruse nukleoproteiiniga, mis kapseldab viiruse genoomi, kuid kui selles nukleoproteiinis on mutatsioonid, suudab viirus nakatada ka inimese rakke.

„Meie MxA-transgeenses hiires on võimalik juba varakult tuvastada, kas viirus on MxA tundlik või suudab ta MXA valgust mööda hiilida ning muunduda tõveks, mis nakatab inimesi ja põhjustab pandeemia,“ selgitas Peter Staeheli.

Uuringu autorid usuvad, et seesugune analüüs annab gripiviiruse uurimisse lisamõõtme, mis võimaldab hinnata paremini gripi muundumise ja sellest lähtuvalt juba töötada välja gripivaktsiine.

Uuring ilmus ajakirjas The Journal of Experimental Medicine.