Parasvöötme külmade ilmade saabudes otsivad miljonid inimesed abivahendeid, millega grippi vältida. Kuid gripipuhangud tabavad samuti soojades, troopilistes tingimustes elavaid inimesi, ehkki seal puudub haiguse ja hooajalise temperatuurimuutuse vahel otsene seos. Säärane seose puudumine troopiliste ja parasvöötme gripipuhangute vahel on teinud grippi soosivate keskkonnategurite uurimise raskeks.

Empiirilis-dünaamilise mudeli (EDM) abil analüüsisid teadlased Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmse terviseatlase peaaegu 20 aasta andmeid. Nad vaatlesid samasuunalisi seoseid gripipuhangute ulatuse, absoluutse niiskuse ehk õhus leiduva veeauru ja temperatuuride vahel kõigil laiuskraadidel. Järeldoktor Ethan Deyle’i juhitud uuring leidis, et kriitiline temperatuurivahemik on 21–24 kraadi. Sellest vahemikust jahedamates ja soojemates tingimustes muutub viiruse levikul tähtsaimaks teguriks niiskuse tase.

Uurimuse autorite hinnangul võivad need rahvastikuandmetest tehtud järeldused aidata muuta riikide tervishoiulahendusi. Näiteks võib parasvöötme piirkonna koolidesse ja haiglatesse paigaldada külmadel, kuivadel talvedel õhuniisutajad. Samuti võib troopikas avalikes hoonetes kasutada ehk enam kui 24 kraadi juures kliimaseadmeid või õhukuivateid, mis teeksid ruumides õhu kuivemaks.

Metaandmete abil tehtud uuring näitab, et niiskus on tähtis tegur gripi levikul päris maailmas, mitte ainult tehislikes laboritingimustes. Üksiti aitab mudel tõestada ka seda, et sarnane tingimus kehtib erinevates kliimapiirkondades.