Koroonasurmi põhjustab sageli liiga tugev immuunvastus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raskes seisundis koroonahaiged surevad sageli omaenda immunsüsteemi ülereageerimise tagajärjel.
Raskes seisundis koroonahaiged surevad sageli omaenda immunsüsteemi ülereageerimise tagajärjel. Autor/allikas: Pixabay

Raskes seisundis koroonahaiged surevad sageli omaenda immunsüsteemi ülereageerimise tagajärjel. Teadlased uurivad tsütokiinitormi, et luua tõhus koroonaravim, kirjutab Wall Street Journal.

Liiga jõuliselt reageeriv immuunsüsteem võib tekitada arstide ja teadlaste sõnul raskete haigusnähtudega patsiendi kehale rohkem kahju kui koroonaviirus ise. Tihti võib see lõppeda surmaga.

Teadlased näevad siin võimalust arendada välja toimiv koroonaravim. COVID-19 viiruse kulg raskekujuliste haigusnähtudega patsientide kehas on aga paljuski veel uurimata. 

Teadlaste sõnul lõpetavad patsiendi kopsud kontrollimatu immuunvastuse tõttu mõne aja möödudes normaalse töö. Tekkinud hingamispuudulikkuse tõttu ei jõua hapnikurikas veri enam teiste elunditeni, mis viib lõpuks halvimal juhul patsiendi surmani. Kopsude töö järsk halvenemine kimbutab muuseas ka nooremaid ja võrdlemisi kergete esmaste sümptomitega patsiente.

Samal ajal, kui teadlased püüavad võimalikult ruttu seda immunnähtust paremini mõista, otsivad ravimifirmad haiglatega koostöövõimalusi. Firmad soovivad katsetada, kas algselt kontrollimatu immuunvastuse mahasurumiseks mõeldud ravimid toovad intensiivravil olevatele COVID-19 patsientidele leevendust.

Mõnel pool on arstid immuunvastust reguleerivad ravimid juba kasutusele võtnud. Neid saavad patsiendid, kes on kas juba hingamisaparaadi all või kellel võib iga hetk hingamispuudulikkus tekkida.

Tsütokiinitormid

Arstid nimetavad nähtust tsütokiinitormiks. Varem on selle mõistega tähistatud liiga tugevat immuunvastust mõnele välisele haigustekitajale nagu bakteriaal- või viirusnakkustele.

Tsütokiinid on valgud, mis kuuluvad immuunsüsteemi juurde ning aitavad sellel haigusega võidelda. Kui liiga palju tsütokiine korraga vereringesse satub, võivad aga inimesel erinevad organid üles öelda. Halvimal juhul lõppeb see surmaga.

Nagu teistegi haiguste puhul, tekib tsütokiinitorme ainult osadel koroonapatsientidest. Kuigi teadlased ei oska sellist valikulisust veel seletada, oletavad nad, et asi võib olla geenides.

Teadlaste sõnul kulgeb haigus kõige raskekujulisemate nähtudega patsientidel kahes etapis. Esimeses etapis ei suuda immuunsüsteem enam kiiresti ja tõhusalt viirusega toime tulla. Teises etapis muutub immuunsus agressiivseks ning ujutab vereringe tsütokiinidega üle.

Järsk tsütokiinitulv vigastab veresooni. Nii imbuvad vedelikud kopsu, täites kopse nagu õhupalle, kirjeldavad arstid.

Võimalikud tormiravimid

Tsütokiinitormide käes kannatavaid patsiente võib olla võimalik ravida kortikosterioididega. Paraku näitavad uuringud, et mõnel juhul võib steroidide manustamise järel COVID-19 patsiendi surmarisk hoopis tõusta. Osa arste on keeldunud steroide kasutamast ka põhjusel, et need suruvad immunvastuse liiga tugevalt maha ning seavad nakkusega võitleva patsiendi suuremasse ohtu.

Arstide sõnul võiks siin abi olla ravimitest, mis suruksid maha kindlad tsütokiinid, mitte terve immunsüsteemi. Üks paljulubavamaid on siin tocilizumabi-nimeline toimeaine, mida müüakse Actemra kaubamärgi all. Ravim sai USA ravimi- ja toiduohutusameti heakskiidu 2017. aastal, et ravida vähiravi tagajärjel tekkivaid tsütokiinitorme. USAs alustati ulatuslikku riiklikku uuringut, et saada teada,, kas Actemrast oleks koroonapatsientidele abi.

Läinud kuul ravisid Seattle'i Rootsi tervisekeskuse arstid üht 45-aastast kiirabiarsti, kes nakatus koroonaviirusesse kokkupuutel patsientidega kohalikus hooldekodus. Tervisekeskuse kardiotorakaal-kirurgi Samuel J. Youssefi sõnul toodi haige intensiivravile, sest tema kopsud ja neerud hakkasid üles ütlema. Testid näitasid, et põletikureaktsioon oli tema kehas 200 korda normaalsest tugevam. See viitas võimalikule tsütokiinitormile.

Rootsi tervisekeskuse arstid manustasid haigele Actemrat väikese Hiinas tehtud uuringu toel. Uuringu järgi said 21 tugeva põletiku all kannatavat patsienti Actemrast leevendust.

Kahe päeva jooksul pärast Actemra manustamist patsiendi põletik taandus ning hapniku tase veres tõusis. Nädala möödudes võis ta 23. märsil intensiivravist loobuda ning sai kolm nädalat hiljem haiglast koju. Youssef näeb paranemise põhjusena Actemra ja hingamisaparaadi koosmõju.

Teada on teisigi võimalikke toimivaid ravimeid. Vancouveri biotehnoloogia ettevõtte CytoDyn Inc. esindaja sõnul ilmutasid kümme koroonapatsienti paranemise märke kolm päeva pärast seda, kui neile manustati eksperimentaalset HIV-ravimit leronlimaabi. Kõnealune ravim võib pärssida põletikuliste tsütokiinide tootmist.

Kolm patsienti kümnest võisid leronlimabi manustamise järel hingamisaparaatidest loobuda. Nendest omakorda kaks ei vaja CytoDyni andmetel enam ravi. Ettevõte katsetab leronlimabi nüüd keskmiste ja mõõdukate sümptomitega patsientide peal ning loodab jõuda peagi ka raskete sümptomitega patsientideni.

Rootsi ravimifirma Swedish Orphan Biovitrum AB on samuti alustanud uuringuga, kus hinnatakse nende reumaartriidi ravimi Kinereti mõju Itaalia koroonapatsientide emapalumabi-nimelisele antikehale. Uuringu tulemused peaksid saabuma juulis, ütles firma teadus- ja arendusjuht Milan Zdravkovic.

Ravimifirmad Novartis AG ja Inycte Corp. on teada andnud, et alustavad tütokiinitormide käes vaevlevate koroonapatsientide raviks kliinilisi teste oma ruxolitinibi-nimelise ravimiga. Ravimit müüakse USAs Jakafi nime all haruldaste verevähkide raviks.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: