Koroonast tervenenute vereplasma võib olla loodetud imeravim ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raskelt haiged koroonapatsiendid võivad saada leevendust juba koroonast paranenud inimeste vereplasmast.
Raskelt haiged koroonapatsiendid võivad saada leevendust juba koroonast paranenud inimeste vereplasmast. Autor/allikas: Wellcome Images/Creative Commons

Koroonaviiruse läbipõdenud inimese vereplasma sisaldab haigusega võitlevaid antikehi. Hiina pilootuuringus paranes taolise vereplasma ülekande järel 15 patsiendi seisund.

Arstid on leidnud esmaseid tõendeid, et raskelt haiged koroonapatsiendid võivad saada leevendust juba koroonast paranenud inimeste vereplasmast, kirjutab The Guardian.

Kahes Hiina haiglas siirdasid arstid 15-le raskete haigusnähtudega patsiendile antikehi sisaldavat vereplasmat. Vereülekande järel täheldasid arstid, et mitme patsiendi seisund paranes märkimisväärselt.

Pilootuuringu üks osaline oli Wuhani haigla, kus arstid siirdasid vereplasmat kümnele raskes seisundis patsiendile. Ilmnes, et viiruseosakesi jäi patsientide kehas järsult vähemaks. Arstide sõnul vähenesid vereülekande järel kolme päevaga ka patsientide nähtavad sümptomid nagu hingamisraskused, valu rinnas ja köha.

Teisena osales uuringus Shenzeni Kolmas Rahvahaigla, kus arstid siirdasid ravivat vereplasmat viiele raskes seisundis patsiendile. Kõik patsiendid ilmutasid paranemise märke ning kümme päeva pärast ülekannet suutsid kolm neist jälle hingamisaparaadita hingata.

Katsetused annavad lootust, et äsja koroonast paranenud inimeste vereannetusi saab edaspidi koroonaraviks kasutada. Vähemalt saaks plasma abil tõsta kehvemas seisus olevate patsientide või riskirühma kuuluvate patsientide immuunsust ning aidata neil seeläbi viirusega võidelda. Paraku ei saa ainult 15 katseisiku põhjal kindlalt öelda, et ravi toimib.

Xiaoming Yang Wuhani Rahvusliku inseneritehnoloogia kombineeritud vaktsiinide uurimiskeskusest peab plasmaravi paljulubavaks. Samas hoiatab ta, et vaja oleks veelgi laiemat juhuslikustatud uuringut, mis kinnitaks ravi tõhusust.

Plasmaravi pole ajaloos uus nähtus. Seda kasutati juba enne 1918. aasta Hispaania gripi puhangut. Ravi ise toimib lihtsalt põhimõttel, et haiguse läbipõdenud inimese veres leidub hulganisti antikehasid. Kui viirus inimest uuesti nakatama peaks, leiavad ja hävitavad antikehad selle kähku. Nii aitab antikehi sisaldava vere ülekanne nõrgema immuunsusega inimesel mistahes haigusega paremini toime tulla.

Hiina pilootuuringu edu mõjul katsetatakse plasmaülekandeid lähinädalatel ka USAs New Yorgis ja Ühendkuningriigis. Briti riiklik vereteenistus on juba alustanud sobivate veredoonorite otsingut.

Glasgow' Ülikooli vanemteadur David Tappini sõnul korraldab Ühendkuningriigi riiklik terviseuuringute instituut plasmaraviga kaks kliinilist testi. Testide käigus püüavad uurijad selgust saada, kas plasmaravi kaitseb eesliinitöötajaid nakatumise eest. Samuti huvitab neid, kas ravi abil saab ennetada patsientide intensiivravivajadust ning leevendada nende seisundit, kes seda juba vajavad.

Tappin peab Wuhani juhtumeid oluliseks just seetõttu, et plasmaülekanded paistavad olema patsientidele ohutud. "Tulemused on ju patsientide jaoks innustavad," ütleb ta, kuid leiab samuti, et vaja oleks täiendavaid uuringuid.

Ettevaatusele manitseb ka Briti Farmakoloogiaühingu president professor Munir Pirmohamed, kelle sõnul polnud Wuhani uuringud piisavalt juhuslikustatud. Samuti said kõik sealsed patsiendid lisaravi: näiteks remdesiviiri, mida praegu COVID-19 vastu katsetatakse.

"Ei tohi samas unustada, et raviva plasmaga kaasnevad ohutusriskid," ütleb Pirmohamed. "Näiteks võib üle kanduda ka teisi aineosakesi või juhtub, et antikehad kutsuvad esile hoopis haiguse ägenemise. Isegi kui plasmaravi töötab, ei pruugi plasmat jaguda kõigile patsientidele."

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: