Tartu ülikooli kliinikumi andmetel peaksid täiskasvanud magama 7–8 tundi, noorukid keskmisel üheksa tundi ja vanemaealised kuus tundi või vähem, sest vananedes unevajadus väheneb. Nutiseadmetes unejälgimise rakendusi kasutavate inimeste uneandmetest selgus, et eestlaste keskmine uneaeg on 7 tundi ja 36 minutit. Siiski vaevavad uneprobleemid ligi kolmandikku eestlastest.

Uuringutest selgub, et naistel tekivad uneprobleemid suurema tõenäosusega kui meestel ning naiste seas on krooniline unetus kaks korda sagedasem. Teadlaste sõnul on see seotud naiste elukestva hooldaja rolliga – esmalt tuleb hoolitseda oma laste ning hiljem haigete ja vanemate pereliikmete eest. Lisaks võivad und mõjutada psühholoogilised tegurid. Näiteks on naistel suurem tõenäosus langeda depressiooni, millel on omakorda seos unehäiretega.

Columbia ülikooli uuringus uuriti 323 terve naise vererõhku ja uneharjumusi. Mõõdukad uneprobleemid – halva kvaliteediga uni, pikk uinumisaeg ja insomnia – olid uuritavatel ligi kolm korda sagedasemad kui tõsised unehäired, näiteks obstruktiivne uneapnoe. Selgus, et mõõdukate uneprobleemidega naistel – sealhulgas neil, kelle uneaeg jäi 7–9 tunni vahele –, oli suurema tõenäosusega kõrge vererõhk.

Teadlased uurisid katses osalenud naiste veenide sisepinda katvaid rakke, et otsida neist südame-veresoonkonna haigusi põhjustavat valku. Teadlased leidsid veresoonte ja südame sisepinda katva koe põletiku ja mõõdukate unehäirete vahel seose.

Columbia ülikooli käitumisteadlase ja uuringu autor Brooke Aggarwali sõnul viitavad tulemused, et mõõdukad unehäired võivad esile kutsuda veresoone endoteeli põletikku, mis on omakorda oluline südame-veresoonkonna haiguste põhjustaja. Ta lisas, et südame-veresoonkonna haiguste vältimiseks on mõistlik uurida naiste mõõdukaid unehäireid süstemaatiliselt.