Eesti kooliõpilased magavad liiga vähe
Suurem osa õpilastest magab öösel soovitatust vähem, selgub kolme kooli noori haaranud õpilasuurimustest. Kuigi õpilased on une puudujäägiga seotud probleemidest sageli teadlikud, ei kiputa unehügieeni põhimõtteid järgima. Mõneti võiks olukorda leevendada tundide hilisem algus.
Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas võttis vaatluse alla 30 koolikaaslast ja võrdluseks 18 Prantsuse Lütseumis õppivat noorukit. Lisaks osales tema uuringus 67 kooliõpetajat. Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppivat Kaie Leppikut huvitas aga 264 koolikaaslase unehügieeni harjumused. Mõlemal juhul tuli välja, et soovituslikust unetundide arvust magab argipäevadel vähem suurem osa õpilasi.
Pungase analüüsis küündis nende osakaal enam kui 90 protsendini. Tõsi, kuna tema uurimuses osales vaid poolsada õpilast, ei saa tulemusi laiendada kõigile Eesti kooliõpilastele. Kasvõi Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased magasid keskmiselt varasema magamaminekuaja tõttu ligikaudu pool tundi kauem kui Tallinna Reaalkooli õpilased. Tunnid algavad mõlemas koolis ligikaudu samal ajal. Sama sai öelda mõlemas koolis õppivate noorukite ärkamisaja kohta.
Pungas laskis uurimuses osalejatel pidada lisaks unepäevikut. Analüüsist tuli välja, et unekvaliteedi ja eluga rahulolu vahel oli tugev seos. Unetundide arvu ja eluga rahulolu vahel seost ei leitud.
Leppik märkis eelneva teaduskirjanduse põhjal, et unetus võib kaasa tuua keskendumis- ja tähelepanuhäireid. Lisaks halvendab vähene uni mälufunktsioone ja üldist õppimisvõimet. See võib tekitada koolis mahajäämust ja probleemile lahenduse otsimine on seetõttu hädavajalik.
Õpilasuurimuste põhjal annaks leevendada olukorda kahel viisil. Esiteks tuleks otsida võimalusi, kuidas muuta unehügieeni puudutavate soovituste järgimine populaarsemaks. Leppiku töö kohaselt polnud see nimelt seotud sellega, kui hästi olid õpilased kursis unehügieeni põhimõtetega. Huvitava tähelepanekuna järgisid mehed unehügieeni soovitusi rohkem kui naised. Suurimaks murekohaks oli käitumuslik erutus ja emotsionaalsete teguritega seotud praktiliste soovituste vähene järgimine. Sellegipoolest rõhutas Leppik teavitustöö jätkamise vajalikkust.
Pungase tööst kumab läbi teine võimalik lahendus. Õpilaste unetundide arv sõltus hommikul kooliminemise kellaajast. Iga ühe tunni kohta, mille võrra hiljem kooli mindi, magati ligikaudu pool tundi kauem.
Kaie Leppikut juhendas Triin Ulst, Tarmo Pungast Kati Pajuman.
ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa