Soovitused põhinevad enam kui 300 viimase kümne aasta vältel und ja unehäireid käsitlenud uurimistöö sünteesil. Ekspertkogu märgib ülevaates, et mõnede inimeste uni on soovituslikust normist lühem või pikem, misläbi on nad lisanud ka normide alam- ja ülemmäärad, mille puhul pole eriliseks muretsemiseks veel põhjust. Näiteks jääb täiskasvanute soovitatav unetundide arv 7-9 vahele, mõned magavad aga terviseprobleemideta ka 6-10 tundi. Märkimisväärne ja järjepidav kõrvalekalle viidata aga siiski unehäiretele ja pöörduda tuleks arsti poole.

Liiga vähest und seostatakse näiteks kõrge vererõhu ja ülekaalulisusega. Samuti peegeldub see tähelepanu hajuvuses ning üldise vaimse võimekuse languses. Soovituslikust pikem uni seostub aga tihti südamehaiguste ja enneaegse surmaga.