Laste ja teismeliste uneaeg on lääneriikides oluliselt vähenenud. Kuigi Eesti kohta puuduvad täpsed andmed, paistab une puudujääk silma varem ilmunud õpilasuurimustest. Näiteks leidis Tarmo Pungas möödunud aastal, et piisavalt saavad magada vähem kui kümme protsenti uuritud õpilastest. Selles valguses on mõistetav, miks on energiajoogid noorte seas sedavõrd populaarsed. Kofeiin leevendab ajutiselt väsimustunnet ja parandab keskendumisvõimet. Joogis leiduv suhkur annab lühiajaliselt energiat.

Energiajookide pikemat aega tarbimisel võib olla soovitule aga hoopis vastupidine mõju. Sama tunde saavutamiseks on vaja juua neid üha suuremas koguses. Liiatigi ei piirdu energiajookide mõju vaid eeltooduga. Metsandi märkis oma värskes töös, et joogis sisalduvad stimuleerivad ja bioaktiivsed ained mõjutavad ka kognitiivseid oskusi ja lühimälu.

Selle ilmestamiseks tegi Metsandi katseid kahte sorti hiirtega. Neist esimesi kasutatakse laborites kõige sagedamini. C57bl/6 hiireliini isendid on mõõdukalt ärevad ja aktiivsed. 129/svc hiireliini genoomis leidub mutatsioon, mida seostatakse inimeste puhul skisofreeniaga. Energiajoogi võimalikke mõjusid pole sedasorti hiirtel varem uuritud.

Lühimälu proovile panemiseks pidid hiired meelde tuletama, millises Y-kujulise labürindi harus leidub maiuspala. Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud katsetest selgus, et energiajook muutis kehvemaks nii c57bl/6 kui ka 129/svc hiirte mälu. Samuti tegid mõlemat sorti hiired rohkem liigutusi, millel polnud mingit eesmärki. Samas oli hiirte käitumine kohati erinev.

Kuigi ka skisofreenia mutatsiooniga hiirte mälu oli kehvem, tegid energiajooki joonud loomad tervikuna tavalistest hiirtest vähem vigu. Närilised jäid sama rahulikuks ka pärast energiajoogi joomist. Vastupidiselt 129/svc liinile kasvatas energiajook c57bl/6 hiirte ärevust. Selle mõjul tegid hiired rohkem vigu.

Metsandi märkis, et saadud tulemuste põhjal saaks teha mitmeid edasisi uuringuid. Näiteks saaks uurida energiajoogi pikaajalise tarbimise võimalikke kõrvalnähte erineva geneetilise eelsoodumusega inimeste puhul.

Metsandit juhendas Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Marianna Školnaja.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 16. ja 17. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.