Uurimus: õpilastel napib unetunde ja nad tukuvad päeva jooksul ka koolis ({{commentsTotal}})

Ühes tavalises klassis on igapäevaselt ainult kolm õpilast piisavalt maganud.
Ühes tavalises klassis on igapäevaselt ainult kolm õpilast piisavalt maganud. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Vaid kümnendik kooliõpilastest magab öösel nii palju, kui oleks nende vanuses tervislik, näitas Tallinna Reaalkooli gümnasisti Tarmo Pungase uurimistöö. Koolipäeva hilisem algus annaks juurde pool tundi und, kuid üleüldine unenappus ja selle kehv kvaliteet paneb lapsi päeva jooksul tegema unepause.

Tarmo Pungas tahtis oma uurimistööga välja selgitada, kas rohkem unetunde tagab kõrgema eluga rahulolu. Ta võrdles erinevas vanuses õpilaste ja õpetajate uneharjumusi. Pungast huvitas muu hulgas, kas õpilased magavad rohkem, kui koolipäev algab hiljem.

2017. aasta sügistalvel korraldatud uneuuringus osales kahe kooli peale kokku 48 õpilast ja 67 õpetajat. 13–18-aastased õpilased täitsid igapäevaselt kuu aja jooksul autori koostatud veebipõhist unepäevikut ning vastasid eluga rahulolu küsimustikule. Õpetajad vastasid küsimustikule, mis uuris nende uneharjumusi ja eluga rahulolu.

Töös osalenud õpilased magasid keskmiselt tund aega vähem soovituslikust miinimumist. Poisid magasid hilisema magamaminekuaja tõttu keskmiselt 23 minutit vähem kui tüdrukud.

Tööst selgus, et koolipäeviti sai ettenähtud unetunnid täis kõigest iga kümnes katses osalenud õpilane. See tähendab, et ühes tavalises klassis on igapäevaselt ainult kolm õpilast piisavalt maganud.

Gümnaasiumiõpilased magasid põhikooliõpilastest keskmiselt pool tundi vähem. Seega võib eeldada, et noorte unepuudus on vanusega aina süvenev probleem. Selgus, et nädalavahetustel magavad õpilased kauem kui koolipäeviti.

Hilisem koolipäev = pool tundi und

Huvitava faktina tuli uurimusest välja, et lausa 94 protsenti õpilastest tegi katseperioodil umbes tunni pikkuseid uinakuid. Mõni õpilane tegi uinakuid igapäevaselt ning mitu korda päevas, tihti ka koolitundides. Rohkem tegid uinakuid need õpilased, kes öösiti vähem magasid.

Unepäeviku tulemustest selgus, et iga ühe tunni kohta, mille võrra hiljem kooli mindi, magati ligikaudu pool tundi kauem. Suurem osa õpilastest vastas küsitluses, et nad magaksid rohkem, kui koolipäev algaks hiljem.


Fakte une kohta:

  • Uni moodustab olulise osa meie elust ning on seotud kõigi keha bioloogiliste protsessidega.
  • Kvaliteetne unerütm mõjutab mälu, tähelepanu ja mõtlemise efektiivsust.
  • Piisav uni toetab head tuju, õppeedukust ja füüsilist võimekust ning üldist enesetunnet.
  • Soovituslik uneaeg ööpäevas on teismeeas 8–10 tundi ning täisealistel 7–9 tundi.
  • Sage unepuudus põhjustab hajameelsust, väsimust ja kergesti ärrituvust.
  • Erinevad uuringud on näidanud, et ebapiisav uni võib soodustada ka suitsiidikäitumist ning sõltuvust mõnuainetest.

Kesine uni ja eluga rahuolu

Varasematest uuringutest on selgunud, et vähene uni on seotud madalama eluga rahuloluga, kuid Pungase töös ei ilmnenud statistiliselt olulist seost õpilaste ja õpetajate öiste unetundide arvu ja eluga rahulolu vahel. Vaatamata vähesele unetundide arvule oli enamik katses osalenuid eluga rahul.

Küll aga ilmnes oluline seos õpilaste keskmise unekvaliteedi ja eluga rahulolu vahel. Teisisõnu, selle uurimuse näitel on inimese heaolu tugevamalt seotud une kvaliteediga kui unetundide arvuga. Seega olulisem on see, kui hästi inimene magas.

Õpilaste unekvaliteeti segasid enim mõtted möödunud või järgmisest päevast, põhjustades raskusi uinumisel või öist ärkamist. Muud magamist häirivad tegurid olid palavus, valu, müra, valgus ja külmatunne.

Milline on õpetaja uni?

Enamik küsitlusele vastanud õpetajatest magas tööpäeviti 6–8 ja nädalavahetuseti 8–10 tundi. Arvestades, et täiskasvanute eakohase soovitusliku unenormi alumine piir on 7 tundi, magab suur osa uneuuringus osalenud õpetajaid nii palju kui peab.

Teisalt näitab nädalavahetuseti kauem magamine seda, et tööpäeviti saadakse tegelikust vajadusest veidi vähem und. Ainult pool uuringus osalenud õpetajatest saab enda hinnangul piisavalt magada.

Uurimistöö autori Tarmo Pungase arvates tuleks une temaatika põimida kohustuslikku õppekavasse, et juhtida õpilaste tähelepanu igaöise piisava une tähtsusele. Samuti võiks kooli alguse kellaaeg arvestada rohkem õpilaste unerütmi. Oluline on ka lapsevanemate mõistev suhtumine teismeliste uneprobleemidesse.

Unepäeviku täitmisest võib olla palju abi mõistmaks enda magamisharjumusi ning tegelikku unevajadust. Töö autor soovitab magada järjepidevalt vastavalt vajadusele, et ennetada unepuudust.

Kas teadsid, et:

  • Uni on elektriliste ajulainete aktiivsuse muster
  • Uni moodustab ajaliselt ligi kolmandiku inimese elust
  • Iga loomaliik maailmas magab
  • Imetajatest magab kõige vähem aafrika elevant (3 tundi ööpäevas)

Tarmo Pungase uurimistööd "Õpilaste ja õpetajate uneharjumused ning nende seos eluga rahuloluga" juhendas Kati Pajuman Tallinna Reaalkoolist. Töö pälvis Eesti Teadusagentuuri 2018. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil Sotsiaalministeeriumi eriauhinna. Uurimistööd on võimalik täispikkuses lugeda õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.

Toimetaja: Marju Himma

Allikas: Akadeemiake



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: