Ying-Hui Fu Ameerika Ühendriikidest San Francisco California Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid geene 12 omavahel suguluses oleval inimesel, kes kõik saavad hakkama umbes 4,5 tunnise ööunega, ilma et see neile päevast väsimust kaasa tooks.

Selgus, et neil kõigil on mutatsioon geenis nimega ADRB1. Kui teadlased tekitasid samasuguse mutatsiooni rottidel, siis vähenes rottide une pikkus ööpäevas 55 minuti võrra. Nad panid muundatud rottidel tähele ka muutusi ühes unega seotud ajupiirkonnas.

Nii tavalistel rottidel kui ka muundatud rottidel olid selles piirkonnas need närvirakud, milles geen ADRB1 avaldub, une ajal enamjaolt passiivsed, ärkveloleku ajal aga aktiivsed. Kuid mutatsiooniga rottidel oli nende rakkude aktiivsus ärkveloleku ajal veelgi suurem kui tavalistel rottidel.

Siit järeldavad Fu ja kolleegid, et nende uuritud rakud, milles ADRB1 avaldub, mõjutavad oma aktiivsusega ärkveloleku pikkust. Nad kirjutavad sellest ajakirjas Neuron.

Fu juhitav uurimisrühm on juba varem avastanud mõne muugi geeni, mille mõni variant vähendab inimese unevajadust.

Neil mutatsioonidel ei paista olevat tervist kahjustavat mõju. Suurem osa loomuldasa lühiunelisi inimesi on Fu väitel selle omapäraga väga rahul ja kasutab juurdevõidetud aja tulemuslikult ära.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.