Haruldase mutatsiooniga inimestele piisab neljast unetunnist

Kauem magamisel võivad olla uurimuse põhjal isegi kahjulikud kõrvalmõjud.
Kauem magamisel võivad olla uurimuse põhjal isegi kahjulikud kõrvalmõjud. Autor/allikas: Simon Matzinger/Unsplash

Suurem osa inimesi vajab öösel vähemalt seitse-kaheksa tundi und, kuid on ka neid, kellele täiesti piisab näiteks neljast. Nüüd on teadlased leidnud geeni, mille teatav versioon sellise lühiunelisuse kaasa toob.

Ying-Hui Fu Ameerika Ühendriikidest San Francisco California Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid geene 12 omavahel suguluses oleval inimesel, kes kõik saavad hakkama umbes 4,5 tunnise ööunega, ilma et see neile päevast väsimust kaasa tooks.

Selgus, et neil kõigil on mutatsioon geenis nimega ADRB1. Kui teadlased tekitasid samasuguse mutatsiooni rottidel, siis vähenes rottide une pikkus ööpäevas 55 minuti võrra. Nad panid muundatud rottidel tähele ka muutusi ühes unega seotud ajupiirkonnas.

Nii tavalistel rottidel kui ka muundatud rottidel olid selles piirkonnas need närvirakud, milles geen ADRB1 avaldub, une ajal enamjaolt passiivsed, ärkveloleku ajal aga aktiivsed. Kuid mutatsiooniga rottidel oli nende rakkude aktiivsus ärkveloleku ajal veelgi suurem kui tavalistel rottidel.

Siit järeldavad Fu ja kolleegid, et nende uuritud rakud, milles ADRB1 avaldub, mõjutavad oma aktiivsusega ärkveloleku pikkust. Nad kirjutavad sellest ajakirjas Neuron.

Fu juhitav uurimisrühm on juba varem avastanud mõne muugi geeni, mille mõni variant vähendab inimese unevajadust.

Neil mutatsioonidel ei paista olevat tervist kahjustavat mõju. Suurem osa loomuldasa lühiunelisi inimesi on Fu väitel selle omapäraga väga rahul ja kasutab juurdevõidetud aja tulemuslikult ära.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: