Hommikune uimasus sõltub äratuskella helist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mida meloodilisem on äratusheli, seda vähem esineb ärkajal tõenäoliselt uimasust.
Mida meloodilisem on äratusheli, seda vähem esineb ärkajal tõenäoliselt uimasust. Autor/allikas: Sanah Suvarna/Unsplash

Värske uuring näitab, et äratuskella heli meloodilisusest võib oleneda inimese hommikune uimasus. Mida meloodilisem on äratusheli, seda vähem esineb ärkajal tõenäoliselt uimasust.

Kes meist ei oleks tundnud end hommikul ärgates uimasena? Tegemist on uneloidusega, mis tähendab, et meie erksus on kuni neli tundi peale ärkamist väike ja tunnetus pärsitud.

Kui enamasti paneme uimasuse väheste unetundide või raske tööpäeva arvele, siis RMIT Ülikooli teadlaste värske uuringu järgi võib hommikust erksust mõjutada ka selline pealtnäha tähtsusetu tegur nagu äratuse helin.

RMIT Ülikooli doktorant Stuart McFarlane ja kolleegid palusid 50 katseisikul täita ära veebiküsimustiku, kus vastajad pidid kirjeldama oma äratuse heli ning hindama etteantud skaalal oma hommikust uimasust ja erksust. Katsealuste vastustest ilmnes, et neil, kes ärkavad hommikuti meloodilise heli peale, esineb uimasust vähem või vaid harva. Need, kelle äratuse heli on monotoonsem, olid vähem uimased.

McFarlane täpsustab, et meloodiline helipala, nagu Beach Boys'i laul "Good Vibrations" või The Cure'i esitatud "Close to Me" võib muuta ärkeveletuleku tõhusamaks, samas kui äratuseks kasutatav klassikaline jäme piiksumisheli võib häirida meie ajutegevust.

Avastus on oluline, sest annab võimaluse parandada vara ärkavate inimeste töösooritust. McFarlane rõhutab, et eriti tähtis on äratuse heli valik neile, kellel võib varsti peale ärkamist ette tulla ohtlikke olukordi tööl, viimaste seas näiteks tuletõrjujad või lennukipiloodid, aga ka ükskõik kes teine, kes peab kiirelt tõusma: näiteks haiglasse või õnnetuspaika sõitev inimene.

McFarlane'i kaasautor dotsent Adrian Dyer RMIT Meedia- ja Kommunikatsiooni ning Digitaaletnograafia Uurimiskeskusest toob samuti näite uneloiduse kahjulikust mõjust erksat meelt nõudval alal, nagu seda on NASA astronautide töö Rahvusvahelises Kosmosejaamas.

Ta loodab, et uuringu tulemusi saab rakendada senisest tõhusamate alarmhelide loomiseks, ning tulemusi edasi arendades leida viimastele rakendust muuhulgas unetehnoloogia vallas ning tehisintellekti arenduses.

Uuring ilmus ajakirjas PLoS One.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: