Briti teadlased uurisid Tansaanias tänapäevaseid kütte-korilasi, kes elavad koos mitme põlvkonna hõimlastega. Nimelt elavad need inimesed Hadza hõimus jätkuvalt nii nagu elasid meie esivanemad tuhandeid aastaid enne põlluharimist ja karjakasvatamist.

Päeval lähevad mehed ja naised tegema erinevaid päevatoimetusi savannis: korjama seemneid ja juurikaid, marju ja mett või küttima loomi toiduks. Õhtul saadakse taas kokku 20–30-liikmelistes rühmades, magatakse koos taeva all või väikestes hüttides.

Kuigi tegu on tänapäeval elavate inimestega, on nende käitumismustrid arhailised ja pakuvad seetõttu võimalust uurida inimese eellaste käitumist ning sellega kaasnevat evolutsiooni lugu.

Selgus, et erinevused hõimkonna liikmete unerütmides aitavad tagada selle, et alati on keegi rühmast üleval. Vanurite ärkvelolek öösel võis tagab selle, et hõimu ei ründa ööpimeduse varjus põõsastes luurav lõvi.

Uuringu autorid pakuvad, et erinevad unemustrid eakate ja noorte puhul on välja kujunenud evolutsiooni käigus.

Artikli üks autoritest Duke'i ülikooli järeldoktorant David Samson selgitas, et eakate hõimuliikmete unetus oli kogu hõimule kasulik.

Elu kunstvalguseta, kuid aktiivsusmonitoriga

Need hõimud elavad kunstliku valguseta, mis tähendab, et nende elurütm sõltub ainult päevavalgusest. Kuidas aga teadlased sellist rühma uurivad?

Selleks, et saada aru, kes millal magab ja tegutseb, pandi 33 tervele mehele 20 päevaks aktiivsusmonitor – väike käekella moodi jälgimisseade, mis kogus andmeid ööpäev ringi iga minuti tegevuse kohta.

Hõimu unemustrite analüüs näitas, et keskmiselt läksid uurimisalused magama veidi pärast kella 22 õhtul ning ärkasid hommikul kell 7. Mõned aga läksid magama juba kell 20 õhtul ning ärkasid hommikul kell 6. Etteaimatavalt läksid hiljem magama nooremad, 20.–30. eluaastates inimesed, vanemad inimesed aga jäid magama ning ärkasid varem.

Öö jooksul käisid üles ärganud hõimuliikmed tuld kohendamas, laste eest hoolitsemas või keha kergendamas.

Üheaegselt magatud 18 minutit

Kõige selle tulemusena oli 220 jälgitud tunnist vaid 18 minutit aega, mil kõik kogukonna liikmed korraga magasid. Kolmandik kogu hõimust oli öösel aga pidevalt kerges unes, valmis reageerima iga väiksemagi kui krõpsu peale.

Tuletame meelde, et aktiivsusmonitorid pandi vaid tervetele meestele, mis tähendab, et kehva tervisega eakad või lapsed ei lähe üldse arvesse. Küll aga julgevad uuringu autorid kogutud andmete pealt öelda, just mitmekesine vanuseline koosseis tagab koos elavale hõimule turvalise ööune.

Selles hõimus ei ole kunagi jagatud ka öövahi ülesannet, sest selleks pole tarvidust: keegi on alati piisavalt palju ärkvel, mistõttu pole eraldi öövahis olemisele mõtet energiat kulutada.

Varasemad uuringud on osutanud sarnastele unemustrite jaotumisele lindude, hiirte ning teiste loomade puhu. See on aga esimene uuring, mis näitab selle seaduspära kehtimist inimeste peal.

Seega järgmine kord kui vanavanemad teevad juttu unehäiretest, mis väljenduvad unes, mis õhtul liiga vara peale kipub või vara ärkamises, tuletage meelde, et see on meie eellastelt päritud omadus, mis tagab ülejäänud kogukonnale turvalise ööune.

Uuringu tulemused avaldas ajakiri Proceedings of the Royal Society.