Uuringud näitavad, et lastel, kes magavad pika lõunaune, magavad öösel vähem ja nende uni on rohkem häiritud. Laste kehv ööuni ei ole piisav ja laste pikad päevased uinakud võivad olla unevõla tagajärje tulemus. Veel ütlevad uuringud, et lapsed alates 3–4aastased ei vaja lõunauinakuid või need on kuni ühe tunni pikkused. Eesti lasteaedade keskmine lõunauinak on 2–2,5 tundi.

Unearst Heisl Vaher selgitas, kuidas kujuneb lapse unerütm. Laste und mõjutab kõik: valgus, füüsiline aktiivsus, toitumine, puudutamine. Enne 6. elukuud on lapse uni väga ebaregulaarne ning pole veel kindlalt välja kujunenud. See on normaalne, isegi kui see ei vasta lapsevanemate ootustele.

"Siis ei maksa võistelda, kelle laps magab rohkem või vähem. Alates 6. elukuust tuleb jälgima hakata, millal on lapsel konkreetsed päevauned. Pere tegevus mõjutab seda palju. Õhtune kindel magamaminek, kindel ärkamine, toitumine, naturaalne valgus – see kõik paneb aluse võimalikule heale unerütmile."

Psühholoog Kene Vernik ütles, et kaheaastasel väikelapsel piisab tegelikult päevaseks puhkamiseks keskmiselt tund aega. Doktor Vaheri sõnul on päevane uni võimalus puhata ja see on 2.–3. eluaastani vajalik.

"Aga üle selle vanuse ei tohi seda enam peale suruda. Seda võib pakkuda, aga mitte peale suruda, sest tuleb välja, et alates 3. eluaastast võib lapse unerütm olla juba vägagi sarnane täiskasvanu unele," selgitas Vaher. Unevajadus on lastel individuaalne, nagu täiskasvanutelgi.

Miks on vaja ööund ja päevast und?

Öö- ja päevauni on erineva funktsiooniga, selgitas Heisl Vaher. Ööunes avaldub kasvuhormoon. Kui ööuni pole piisav ning esineb uneapnoe, siis kasvuhormoonide eritumine on häiritud ja sellega häirib kasvamist.

"Ööuni on vajalik et laps kasvaks. Ja päevaunel on teised eesmärgid: see on pigem kõrgema vaimse tegevuse säilitamiseks ja vaimu ärksana hoidmiseks," selgitas Vaher.

Lasteaia psühholoog Lagle Reinup tõi näite Viimsi lasteaiast: "Viimasel ajal on sage, et lapsed lähevad kell 10–11 magama ja nende uni on lasteaeda tulles olnud vaid 6–7 tundi. Ja siis need lapsed magavadki päeval mitu tundi. Aga on ka neid kes magavad 12 tundi ja neid ei saa mingi valemiga päeval magama. Meie püüame teha, et neil on see valik. Need kes tahavad magada, magavad. Teistel on vaikne mängutund. Aga seda saab teha vaid koostöös vanematega."

Kene Vernik tõstatas aga probleemi, mida seni pole niivõrd uuritud: "Mäletan omast asjast, et oli lapsi, kes närisid läbi voodilinu ja neil oli suur ärevus. Kuidas voodis passimine või seal justkui vanigs olemine küll mõjutab last, seda saame öelda vaid oma kogemusest ja nägemusest."

Kõik algab loomulikult lapsevanematest

Arutelus jõuti tõdemuseni, et kõik algab ilmselgelt lapsevanematest.

Esiteks tuleb hoida laste unehügieen korras: kindel magamaminekuaeg, nutiseadmete võimalikult vähe kasutamine laste kasvatamisel, tervislik toitumine ja piisav laste füüsilise aktiivsuse hoidmine.

Teiseks on oluline end reaalselt teemaga kurssi viia, näiteks käia koolitustel ja lugeda kirjandust laste unevajaduse kujunemise teemal.

Kolmandaks, on vaid lapsevanemad need, kes saavad oma lapse eest lasteaias seista ja arutada kasvatajatega läbi, millised on mõistlikud lahendused ning kas nende laps vajab mingil päeval rohkem und või mitte.

"Ideaalis võiks lasteaiapersonal hommikul küsidagi vanematelt, et kuidas lapsel täna on: kui palju ta magama peaks?" ütles Vaher. Sealjuures on probleem muidugi meie lasteaedade võimekuses seda korraldada.

Publiku seas istunud lasteaia direktor kommenteeris, et lasteaednikud tahavad loomulikult lastele parimat, kuid teinekord jääb puudu teadlikkusest või reaalsest personalist. Kes on magada soovivate laste juures valvamas ja kes samal ajal unetute lastega mängimas?

Teadlikkuse tõstmine on muutuste esimene oluline samm

Ühe pere erinevad lapsed on ka erinevate vajadustega. Ning iga lapse erinevast vajadudtest ei tohi üle sõita. See on üldine ühiskondlik teema, mida saab võrrelda arvestava käitumisega liikluses. "See tähendab, kui palju me arvestame teiste ja iseendaga," ütles Vaher.

Vernik lisas, et mida varem laps üksi magab, seda parem. "Kui laps ja lapsevanem koos magavad, mõjutavad nad üksteise und oluliselt. Liigutamine või ema hirm lapsele peale keerata mõjutavab une kvaliteeti vastastikku," selgitas Vernik.

Eestis pole Verniku sõnul veel seni piisavalt palju pikaajalisi uuringuid tehtud, et järeldusi teha, kas asjad on väga halvasti ja kas me peame midagi kiiremas korrasmuutma. "Esialgsed tulemused ja muude maailma uuringute tulemused näitavad, et Eesti väikelaste uni on üks kehvemaid Põhjamaades. Ja see võib olla tingitud suuresti sellest karmist 2,5-tunnisest päevasest unest. Kusjuures põhjamaalaste ööuni ongi pikem kui lõunas," rääkis Vernik.

Probleem on lühikeses ööunes ja uneaja ülereguleerituses

Põhiline probleem on laste uneaja ülereguleerimine ning mitte arvestamine nende individuaalsusega.

Reinup pakkus alternatiivina välja, et lasteaedades võiks rohkem praktiseerida n-ö vaikseid tunde, joogat või muusika kuulamise ja pikutamise teraapiat. Lastel on siiski rahulikke hetki tarvis.

"Oleme oma lasteaias proovinud lastega pikutada niisama ja muusikat kuulata. Esialgu tegime seda 2–3 minutit. Aga lastele on see meeldinud nii väga, et hiljem kestis selline meditatsioon juba 20 minutit."