Kohvil kipub paljudes maailma maades olema loomeinimeste joogi maine, tavaks on omistada kohvilembust näiteks kirjanikele või programmeerijatele.

Ses käibetões on kahtlemata oma uba. Kuid tegelikkus on tavaarusaamast nüansirikkam.

Darya Zabelina Arkansas' Ülikoolist ja Paul Silvia Põhja-Carolina Ülikoolist uurisid, kuidas mõjub kofeiin inimeste konvergentsele ja divergentsele mõtlemisele.

Konvergentne mõtlemine tähendab ülesandele selle ühe ja ainsa õige lahenduse otsimist, divergentne mõtlemine aga uudsete lahendusideede genereerimist.

Katseisikutele anti kas 200-milligrammine kofeiinitablett, mis vastab tassile kangele kohvile, või kofeiinivaba platseebotablett.

Kofeiini saanud inimesed leidsid konvergentset mõtlemist nõudvatele ülesannetele õige vastuse õigemini ja kiiremini kui kofeiinita jäänud inimesed.

Kuid divergentset mõtlemist nõudvatele ülesannetele loominguliste lahenduste leidmist kofeiin oluliselt ei mõjutanud.

Ka katseisikute töömälu toimimisele, mida teadlased samuti mõõtsid, ei avaldanud kofeiin olulist mõju.

Mõju, seejuures positiivset, tuvastati aga inimeste meeleolule — toimeainega tableti saanute seas oli vähem neid, kes meeleoluküsimustele vastates väitsid end olevat kurvameelse.

Zabelina ja Silvia kirjutavad oma kohviuurimusest ja selle tulemustest ajakirjas Consciousness and Cognition.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.