Marcus Munafo Inglismaalt Bristoli ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid umbes 250 000 briti, norra ja taani inimese suitsetamis- ja kohvijoomisandmeid ning heitsid pilgu ka geeniandmetesse.

Ilmnes seaduspära, et need inimesed, kellel esines üks teatav suitsetamisele kallutav geenivariant, olid ka teistest suuremad kohvijoojad. Kuid seda ainult sel juhul, kui nad ka tegelikult suitsetasid. Kui nad geenivariandist hoolimata olid mittesuitsetajad, siis neil suurenenud kohvitarbimist statistilises mõttes ei täheldatud. Seega põhjuslik seos oli pigem ühesuunaline: rohkem kohvijoomine ei ajendanud inimesi rohkem suitsu tõmbama.

Munafo ja kaasautorid oletavad bioRxivi nimelises eelretsenseerimata võrguajakirjas avaldatud artiklis, et sigaretisuitsus sisalduv nikotiin võib kiirendada kohvis sisalduva kofeiini lagundamist, mistõttu inimene võib vaimse virgutuse saamiseks vajada kohvi rohkem.

Järeldus on siit vist see, et kui soovite kohvi joomist piirata, siis tasub kõigepealt suitsetamine maha jätta. Aga kui soovite just nimelt suitsetamisest loobuda, siis jooge kohvi muretult edasi.