Suur ülevaade: mida leiab Eesti viineritest? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kokku uuriti 30 viinerisorti.
Kokku uuriti 30 viinerisorti. Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS/PRIIT SIMSON

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasteadlane Madis Mäesalu tegi uurimistöö raames ülevaate, mis sorti liha ja lisaaineid leiab Eestis müüdavatest viineritest.

Mäesalu märkis töös, et kõige tervislikum on süüa küpsetatud tailiha. Samas tõdes ta, et kiire elutempo tõttu peab leppima järjest sagedamini valmistoitude, sh viineritega. Liiatigi maitsevad need lastele.

Nõnda otsustaski õpilasteadlane süstemaatiliselt välja selgitada, kui palju sisaldavad erinevad viinerid soola ning säilitus- ning maitse- ja lõhnaaineid. Lisaks uuris ta, mis liha kasutati nende valmistamiseks. Kahte sorti andmeid omavahel kombineerides saab hinnata, millised viinerid on kõige tervislikumad.

Vaatluse käigus leidis Mäesalu, et 30 uuritud viinerisordist jäi enamikes lihasisaldus 30–69 protsendi vahele. Rohkem kui 70 protsenti liha leidus neljas sordis. Loetu ja uuritu põhjal soovitas Mäesalu süüa "Nõo täislihaviinerit" ja "Rannarootsi ehe viinerit", mis koosnevad lihast vastavalt 97 ja 90 protsendi ulatuses.

Samas ei soovitanud ta valida viinereid, kus liha on asendatud kanalihamassiga, näiteks "Valla viiner" ja "Valla juustuviinerit". Kanalihamassi näol pole tegu täisväärtusliku lihaga.

Tervist võib kahjustada ka liigne soola tarbimine. Täiskasvanutel on soovitatav päevas tarbida soola maksimaalselt kuni kuus grammi. Seega võib valimisse kaasatud kõige soolasemaid viinereid süües ületada normi juba kahe viineriga. Kõige vähem soola – 1,4 grammi – leidus "Nõo ampsikuviinerites" ja "Nõo hommikuviinerites".

Kokku sisaldasid viinerid 22 erinevat E-ainet. Nende seas oli toiduvärve, säilitusaineid, happesuse regulaatoreid, paksendajaid, stabilisaatoreid ning maitse ja lõhna tugevdajaid. Kõige rohkem E-aineid, tervelt kaheksa, leiti "Saaremaa piimaviinerist". Üldse puudusid E-ained "Rakvere lihakas doktoriviineris" ja "Nõo ampsikuviineris". Enamik viinerisortidest, 23 sisaldas kolme kuni viite E-ainet.

Mäesalu juhendas Gustav Adolfi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Helina Reino.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 16. ja 17. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: