Igas kolmandas lihatootes võib leiduda säilimisaja lõpuks liialt baktereid ({{commentsTotal}})

Veiseliha.
Veiseliha. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Enamike Eestis müüdavate lihatoodete kvaliteet on kõrge. Igas kolmandas tootes võib leiduda enne säilimisaja lõppu baktereid aga rohkem, kui peetakse üldiselt soovitatavaks, selgub Nõo Reaalgümnaasiumi abituriendi Ketlin Õunapi õpilasuurimusest.

Tehtud analüüside põhjal ei saa siiski väita, et valmistooteid valmistavad ettevõtted rikuvad ametlikke nõudeid. Haigusi mittetekitavate mikroobide arvukusele pole kehtestatud riiklikke piire. Seeläbi otsustavad toidukäitlejad piirnormide üle laborikatsete põhjal ise, seda vastavalt oma teadmistele ja soovidele. Tervisehädasid tekitavaid listeeriabaktereid proovidest ei leitud või oli neid seal nende avastamiseks liiga vähe.

Täpsemalt uuris Õunap töö raames, palju mikroobe leidus toodetes nende säilimisaja lõpul. Mikroobide sekka arvati hapnikku tarvitavad bakterid ning pärmi- ja hallitusseened. Neist esimesi võiks leiduda grammi liha kohta "kõlblik kuni"-kuupäeval vähem kui miljon, kõrgekvaliteedilise toote puhul pool miljonit. Pärmi- ja hallitusseente arvukus peaks jääma aga grammi kohta alla 20 000.

Eri tootjate kaubas esines märkimisväärseid erinevusi. Uuritud toodetest oli bakterite mõttes kõrge kvaliteediga kahe kolmandikku ehk 25. Rohkem kui miljon bakterit grammi kohta leidus 12 lihatootes. Pärmi ja hallitusseentega oli seis mõnevõrra parem. Nende arvukus oli soovitatavast kõrgem üheksas valmislihatootes.

Nähtud erisustel võib olla mitu põhjust. Mikroobide arvukust mõjutab nii tooraine kvaliteet kui ka tootmisruumide ja -seadmete puhtus. Lisaks sõltub toidus leiduvate mikroobide hulk otseselt eelnevalt määratud toidu säilimisajast.

Sirgjooneline lahendus kvaliteedi tõstmiseks on seega säilimisaja lühendamine. Kui aga seda teha ei soovita, tuleb muuta puhtamaks tootmiskeskkonda või osta sisse kvaliteetsemat toorainet. Alternatiivina nägi Õunap retsepti või pakendamisviisi muutmist.

Õpilasteadlane tõi välja, et erinevatesse valmislihatoodete kategooriatesse kuuluvatel lihatoodetel on mikrobioloogiline kvaliteet säilimisaja lõpus erinev. Kõige väiksem oli mikroobide arvukus suitsuvorstides. Selles kategoorias ei ületanud piirmäärasid ükski toode. Ülejäänud tootegrupid ületasid keskmiselt piirmäärasid. Kõige enam mikroobe leidus viinerites ja sardellides ning toorsuitsulihatoodetes.

Riskide maandamiseks soovitab Õunap eelistada eestimaiseid tooteid. Kaugemalt transportides on suurem oht rikkuda temperatuurirežiime. Samuti tuleks säilitada valmislihatooteid õigetel temperatuuridel (+ 5°C) puhastes külmakappides ja tarbida lihatooteid peagi pärast tootmist, mitte säilimisaja lõpus. Alati tuleb kinni pidada "kõlblik kuni" kuupäevast.

Uuritud toodete arvu ja ajaliste piirangute tõttu ei soovinud Õunap siiski ühtegi ettevõtet positiivselt või negatiivselt hinnata. Uurimistööd tuleks jätkata, lisades valimisse suuremal arvul tooteid pikema ajaperioodi jooksul.

Pigem viitavad tulemused, et kõigil toodetel on valmislihatoodete kvaliteedi tõstmiseks arenguruumi. Õpilasteadlane lisas, et toidu kestvuskatseid tehakse ideaaltingimustes. Praktikas võib saada külmaahel saada rikutud transpordil, müügikohtades ja tarbija poolt. Viimast tuleks arvesse võtta ka toidutootjatel. Positiivsena olid siiski ligi poolte analüüsitud lihatoodete mikrobioloogilised näitajad "väga head", järeldab Õunap.

Õunapit juhendas Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 16. ja 17. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: