Kampülobakter levib eeskätt linnulihaga, kuid on ka teisi nakkusallikaid, selgitas doktoritöö autor Triin Tedersoo. Kampülobakterid esinevad broilerite seedetraktis ja liha saastumine saab enamjaolt alguse tapamajas. "Kui tapahügieen ei ole piisav, võib kampülobakteritega saastunud liha jõuda lõpptarbijani, näiteks rümpade fekaalsel saastumisel," rääkis ta.

Uuringu läbiviimiseks kogus Tedersoo Eesti suurimatest poekettidest Läti, Leedu ja Eesti päritolu broileriliha. Analüüsides uuris ta kolleegidega aastatel 2018–2019 kogutud broileriliha proove. Liha valikul jälgis ta, et kogu tootmisprotsess kuni pakendamiseni oleks toimunud päritoluriigis. Kui Eesti liha oli puhas, siis Lätist ja Leedust pärit broileriliha oli saastunud kampülobakteritega. 

"Eesti päritolu broileriliha madalamad saastumisnäitajad on tõenäoliselt tingitud ettevõtte rakendatavatest headest kontrollmeetmetest kogu tootmisprotsessi vältel. Seda alates sööda tootmisest ja farmidest kuni liha käitlemiseni," lausus Tedersoo.

Ka Eesti inimestel esinenud kampülobakterioosijuhtumeid sai bakterite DNA põhjal seostada eeskätt imporditud värske kanabroilerilihaga. Triin Tedersoo doktoritöö üks juhendaja, Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto ütles, et uuringu üks olulisemaid järeldusi on see, et Eesti päritolu broileriliha on importlihast oluliselt vähem saastunud. 

Samas ei pea Triin Tedersoo sõnul Läti ja Leedu päritolu broileriliha vältima, vaid liha tuleb korralikult kuumtöödelda. See tagab mikroorganismide hävimise ja muudab liha mikrobioloogiliselt ohutuks. 

"Oluline on korralik köögihügieen, korralik kuumtöötlemine ja toiduhügieeni reeglite järgimine. Näiteks tuleb säilitamisel hoida toores liha ja valmistoit lahus. Liha tükeldamisel tasub kasutada eraldi lõikelauda ja kindlasti ei tohi liha pesta," rääkis ta.

Kui tervele inimesele ei pruugi kampülobakter suurt midagi teha, siis nõrgema immuunsüsteemiga inimestele võib see põhjustada küllaltki ebameeldivaid kõrvalnähtusid, näiteks verist kõhulahtisust. Enamasti on aga kampülobakterioos kerge kuluga ega vaja haiglaravi.

Lastel, eakatel ja immuunpuudulikkusega inimestel võib see põhjustada raskekujulisi haigusi ning väga harvadel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga. Mitme uuringu põhjal on linnuliha, eriti broileriliha inimese kampülobakterioosi põhiline allikas.

Lisaks kanabroilerilihale tuleb olla valvas ka sealiha süües. Tedersoo uurimistulemuste põhjal kannavad sead sageli kampülobaktereid, mis on omandanud antibiootikumide suhtes vastupanuvõime.