Antimikroobne resistentsus (AMR) tähendab, et mikroobid eesotsas bakterite ja viirustega suudavad vastu panna seni neid surmanud preparaatidele. Resistentsus tõstab üle maailma pead, sest antibiootikume kasutatakse nii inimeste kui ka kariloomade raviks liiga kergekäeliselt, vahendab The Guardian.

Ravimiresistentsuse levik paneb teadlasi muretsema. Aastal 2019 seostus bakteriresistentsusega maailmas umbes 4,95 miljonit surma. Neist 1,27 miljonit surma olid tingitud otseselt bakterite vastupanuvõimest ravimile.

Uue uuringu autorite sõnul pakuvad ravimiresistentsetele bakteritele muu hulgas soodsat kasvulava inimasustusse sattunud metsikud linnud. Oxfordi Inneosi antimikroobsete uuringute instituudi teaduri Samuel Sheppardi sõnul nägid autorid asulalindudel teatud geene, mis viitasid resistentsusele inimeste raviks kasutatud antibiootikumide suhtes.

Töörühma sõnul on leid oluline, sest metsikud linnud võivad pikki vahemaid ringi liikuda. Sheppardi sõnul võib siis halvimal juhul juhtuda, et metslinnud nakatavad ravimikindlate bakteritega inimesele toiduks kasvatatavaid kodulinde.

Kui vares kohtub kanaga...

Uuringus analüüsisid Samuel Sheppard ja kolleegid 700 linnuväljaheite proovist leitud bakterite genoome. Valimis oli 30 metsiku linnuliigi proove Kanadast, Soomest, Itaaliast, Leedust, Jaapanist, Rootsist, Ühendkuningriigist ja USA-st.

Täpsemalt otsis töörühm väljaheidetest märke erinevatest Campylobacter jejuni tüvedest. Kampülobakterid on paljude lindude soolestiku mikrobioomis tavalised asukad. Inimestel on nad aga ühed peamised soolepõletike põhjustajad – siiski kirjutatakse nende vastu antibiootikume välja vaid väga tõsistel haigusjuhtudel.

Sheppardi sõnul kannab iga metslind üldiselt ühte just oma liigile ainuomast C. jejuni tüve. Samas leidsid autorid, et linnastunud aladel elavatel lindudel võib kehas leiduda oluliselt rohkem C. jejuni tüvesid, kui nende metsikus looduses elavatel liigikaaslastel.

Ühtlasi ilmnes, et asulates elavatel linnuliikidel oli metsikutega võrreldes umbes kolm korda enam geene, mis viivad lõpuks antimikroobse resistentsuseni. Nimelt seostatakse neid geene vastupanuvõimega paljudele mikroobivastastele preparaatidele.

Autorid oletavad, et metslinnud võivad ravimikindlaid baktereid üles korajata mitmel moel. Näiteks luusivad varesed ja kajakad sageli prügilates. Seevastu pardid ja haned võivad bakteritega kokku puutuda reoveega saastunud jõgedes ja järvedes.

Uuringuga mitte seotud Manchesteri Ülikooli teaduri Danna Giffordi sõnul võib leid osutuda kõnekaks ka inimeste tervise seisukohast. Kui resistentsuse ülekannet kodulindudelt inimesele on põhjalikult käsitletud, siis linnalindudest lähtuv resistentsuse levikuoht inimesele on seni täiesti uurimata. Mida enam laieneb inimasustus piltlikult öeldes põllu peale, seda suurem on Giffordi sõnul oht mets- ja kodulindude kokkupuuteks. Sealt edasi tekib aga juba oht resistentsuse levikuks toiduahelat pidi inimesele.

Uuringuga samuti mitte seotud Ühendkuningriigi Ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse teaduri Andrew Singeri sõnul vajab leid kinnitust kordusuuringutes. Siiski soovitab temagi rakendada ettevaatusabinõusid. Peamine on tagada, et linnuparved ei koguneks prügilatesse, veepuhastusjaamadesse ja sõnnikuhunnikutesse, kus leidub ohtralt nii haigustekitajaid kui ka ravimiresistentsust. Samuti tuleks jälgida, et puhastamata reovesi ei jõuaks jõgedesse.

Teadustöö ilmus ajakirjas Current Biology.