Ehkki mikrolaineahi võib nii oma nime kui ka tööpõhimõttega mõjuda hirmutavalt, pole need elusolenditele sedavõrd ohtlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Toitu soojendavate mikrolainete näol on tegu mitteionideeriva kiirgusega. See tähendab, et neil napib rakkude DNA ja aatomite muutmiseks energiat. Isegi kui mikrolaineahi suudab pikemaks ajaks tööle jättes baktereid tappa, pole tingitud see otseselt kiirgusest, vaid selles soojendatava toidu temperatuuritõusust.

Nüüd 30 mikrolaineahjust võetud proove analüüsinud Valencia-CSIC Ülikooli mikrobioloogid eesotsas Manuel Porcariga kinnitavad, et bakterite mõttes on mikrolaineahjude sisemus sama ohtlik kui iga teine köögipind. Ehkki täpne liigiline koosseis sõltus mikrolaineahju asukohast, elas seal enamasti hulganisti mikroobe. Kokku õnnestus leida neil ligi 750 eri bakteriliiki.

Teiste seas kohtasid nad näiteks kopsupõletikku ja verenakkusi põhjustada suutvat Klebsiella't, keda leiab tavaliselt inimeste väljaheidetest. Sarnaselt elas mõningates mikrolaineahjudes laialt kasutatavate antibiootikumide suhtes üha resistentsemaks muutuvaid enterokokke ja perekonda Aeromonas kuuluvaid liike.

Töörühm pani ka tähele, et nii ühiskasutuses olevatest köökidest kui ka ühepereelamutest kogutud proovid kaldusid olema liigivaesemad, kui laborites kasutatavatest mikrolaineahjudest võetud kaaped. Laiema suundumusena kippusid olema labori mikrolaineahjudes elavad mikroobid ka kiirguse suhtes vastupidavamad. Sellega sarnanesid nad näiteks päikesepaneelidel elavatele bakteritele.

Porcar kahtlustab kolleegidega, et sagedased elektromagnetkiirgusevood ja kuumus kiirendab neid paremini taluda aitavate kohastumuste teket. Kodusematele mikrolaineahjudele mõeldes soovitab töörühm aga meeles pidada, et mikrolainetest jääb bakterite tapmisest väheseks ning neidki tasub aeg-ajalt puhastada ja desinfitseerida.

Töö ilmus ajakirjas Frontiers in Microbiology.