Raskmetallid satuvad loodusesse inimese tõttu näiteks metallitehasest või kaevandusest, ning püsivad maapinnas pikka aega ka pärast tööstuse kadumist. Raskmetallid ei lagune organismis, mistõttu kuhjuvad nad toiduahelas ning mõjutavad just ahela tipus olevaid loomi. On teada, et raskmetallidest sõltub linnu sulgede ja noka värvus kui ka muna kvaliteet – munakoor õheneb ning selle poorsus suureneb, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Soomes Harjavaltas metallitehase ümbruses on pesakastides elavaid linde jälgitud 1991. aastast. Piirkonna must-kärbsenäppe on seiratud nii tehaselähedasel saastunud alal kui ka rohkem kui viie kilomeetri kaugusel, kus saastet ei ole. Tehasest on loodusesse jõudnud niklit ja vaske; arseeni, tsingi ning plii kogus aga ületab looduslikku määra. Kuigi saastatus on alates 1990ndatest vähenenud, täheldatakse selle mõju tehase lähedal pesitsevate must-kärbsenäppide sigimisele siiani.

Sarnaselt mitmele teisele linnule näiteks kuldnokale ja lepalinnule on ka must-kärbsenäpi munad sinised. Muna sinakas toon arvatakse olevat signaal emase kvaliteedist isasele, sest sinakat tooni andev biliverdiin on antioksüdant, mida on emaslinnul kulukas sünteesida. Juba 15 aastat on püütud tõestada teooriat, mis väidab, et biliverdiin on ladestunud vaid terve emaslinnu munetud munakoorele. See teooria ei ole aga tänini veenvat kinnitust leidnud.

Harjavalta tehase ümbruses pildistati 458 must-kärbsenäpi muna ning filmiti poegade toitmist. Selgus, et munad olid sinakamad saastumata piirkonnas, kuid värvus ei olnud seotud emase terviseseisundiga. Samuti ei sõltunud saastusest ega muna värvist isase pingutus poegade toitmisel. Seega ei kinnita teadusuuringu andmed teooriat, mis seostab muna värvuse emase tervisega.

Muna värvusspektrite analüüs näitas, et saastunud alal peegeldus munadelt rohkem UV-valgust, kuid mitte punast, sinist ega rohelist. Kuna UV-valguse peegeldamine sõltub koore struktuurist, viitab tulemus, et raskmetallide saaste muudab koore struktuuri. See mõjutab ka muna üldist värvi. Biliverdiini hulga vähenemine munal tingib koore rohkema UV- ja pikalainelise valguse peegeldamise, mis silmaga vaadates tähendab sinakasrohelise värvuse vähenemist.

Veerandsaja aasta vältel pärast piirkonna saastamise vähenemist on lindude sigimisedukus kasvanud, kuid taastunud see siiski ei ole. Saastunud ja saastumata aladel pesitsevate must-kärbsenäppide munakoored on tänapäeval ühepaksused. Kuna UV peegeldumine on seotud koore struktuuriga, eriti selle välimise kihi ja poorsusega, ei ole koore paksuse taastumine ainus oluline mõõt. Saastunud alal pesitseva linnu koore mikrostruktuur on endiselt erinev. Seega on raskmetallidel pikaajaline mõju, mida on näha lindude munakoore värvis.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Avian Biology.