Ookeani soojalaine tappis neli miljonit lõunatirku
Kuumalaine mõjul võib mõni liik leviala laiendada, teine aga hoopis kehvemini sigida. USA teadlaste uuring osutab, et näiteks Alaskal suri ühe sooja talvega aastatel 2015 ja 2016 pool lõunatirgu asurkonda.
Kuumalaine on üks kliimamuutuse väljund, mis muudab ökosüsteeme nii maal kui ka vees. Muutusi toiduahelas on märgata eelkõige ahela tipus kiskjate või lindude kadumise näol. Kliima muutumisest võib mõni liik ka kasu saada, näiteks laiendada levilat. Siiski on muutuse pahupool sigivuse vähenemine ja suurem suremus, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Üleilmse kliimasoojenemise kiirenedes on oodata kuumalainete sagenemist. Aastal 2014 Vaikse ookeani kirdeosas alanud ookeani soojalaine vältas ligikaudu kaks aastat, ulatudes California rannikust Alaska laheni.
Sel ajal täheldati mitmete merelindude mass-suremisi, millest suurim oli 2015-2016 lõunatirkude (Uria aalge) juhtum. Siis uhtus ookean peamiselt Alaska lahe rannikule ligikaudu 62 000 laipa, mida on üheksa kuu jooksul tavapärasest kolm korda rohkem. Samal ajal ei saavutanud enamikes jälgitud lõunatirgu kolooniates pojad lennuvõimet ning vähenes ka vanalindude arv. Enne soojalainet elas Alaskal kaheksa miljonit lõunatirku ehk veerand kogu maailma asurkonnast.
Lõunatirk on pikaealine kalatoiduline sukellind. Loendusandmeid analüüsides segus, et soojalaine järel aastatel 2015-2016 suri pool asurkonnast. Seitsme aasta vältel (2016–2022) pärast soojalaine lõppemist kahanes pesitsevate paaride arv kolooniates 52–73 protsenti. Kokku suri jälgitud kolooniates ligikaudu 1,28 miljonit lõunatirku ja kogu piirkond kaotas hinnanguliselt neli miljonit lõunatirku. Tirgulaipade lahkamine viitab näljasurmale.
See on teadaolevalt suurim registreeritud loomade hukkumine tänapäeval. Tähelepanuväärne on arvukuse muutuse aeg – pool asurkonda suri vaid ühe aastaga. Aastail 2013–2017 kahanes piirkonnas ka Vaikse ookeani tursa (Gadus macrocephalus) asurkond 80 protsenti, mistõttu liigi püük peatati. Küürvaalade (Megaptera novaeangliae) arvukus kahanes samal ajal samuti 20 protsenti.
Kiiret arvukuse muutust on merelindudel täheldatud varemgi, kuid mitte nii ulatuslikku. Lõunatirkude arvukuski on nii ökoloogilistel kui ka inimtekkelistel põhjustel kõikunud, kuid taastunud kiiresti. Pärast soojalainet varasemale tasemele lõunatirkude arvukus enam tõusnud ei ole. See viitab, et mere kandevõime on väiksem ega suuda enam tagada liigi kunagist arvukust. Süsteem nihkus uude tasakaalupunkti ehk meres vähenes lõunatirgule sobiliku toidu hulk.
Analüüsitud andmed ei viita, et arvukuse muutuse tingis lindude lahkumine teistele aladele: tõestust on leidnud seos lühiajalise soojalainega 2015.-2016. aasta talvel. Viimane on kinnitus, et kiire kliimamuutus võib ulatuslikult mõjutada ka majanduslikult olulisi liike, eelkõige kalu. Samuti on see teadaolevalt esimene tõend, kuidas kliima kiire muutumine mõjutab märkimisväärselt merelinde.
Varem on merelindude arvukust vähendanud küttimine, munakorje, invasiivsed kiskjad, merereostus ja kalandus. Nüüd lisanduvad ohutegurite hulka ka ookeani soojalained, mis viimastel kümnenditel esinevad sagedamini ja kestavad kauem.
Uuring ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Airika Harrik