Lindude kadumine peegeldab nende elupaikade, näiteks rohumaade (preeria), ida- ja lääneranniku metsade ning rannikualade seisundi halvenemist või kadu. Isegi parte, kelle arvukus oli viimasel ajal tänu aastakümneid kestnud kaitsele kasvamas, on taas vähem, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Kuigi mitme liigi kaitsele suunatud projektidest võis loota olukorra parandamist, ei ole tänaseks üksnes looduse kaitsmine suutnud olukorda parandada. Lindude ja elupaikade arvukuse vähenemise pidurdamiseks on vaja juurutada toimivad meetmed argiellu. See tagaks paremini toimiva ökosüsteemi, puhtama vee, maastike parema vastupanu nii tulekahjudele, üleujutustele kui ka põudadele.

Vaatamata kaitsepingutusele, on kolmveerandi rannikuliikide arvukus kahanemas, ranniku elupaigad on kadumas ja/või hävimas. Ameerika Ühendriikide lääneosa avamaastike elupaigad on põua, tulekahjude, invasiivsete taimede ja energeetikataristu tõttu alates 1968. aastast kahanenud 46 protsenti.

Rohumaade (preeria) vähenemist on tinginud põllumajandus, metsastamine ja põuad. Idaranniku metsa vajavate lindude arvukus on kahanenud 27 protsenti ja 2/3 liikide levila 40 protsenti. Põhjus on raie ja põldude või asulate rajamise tarbeks raadamisest tingitud metsa muutus ning häiringud, s.h tulekahjud.

Kahanemas on ka häiringuid vajavate liikide arvukus, sest nüüd aset leidvad uudsed häiringud ei ole sellised, mis saavad neile liikidele tagada vajaliku metsastruktuuri. Lääneranniku metsalindude liikidest on üle poole metsandusest tingitud elupaikade halvenemise ja tulekahjude tõttu kahanemas. Samuti on teada, et muutused metsade seisundis algasid inimasustuse tekkimisega.

Merepartide, näiteks haneliste arvukust mõjutab kiiresti soojenev vesi, mis omakorda mõjutab saakloomade arvukust. Mitmeid liike mõjutab merre rajatav taristu ja laevandus. Märgalade lindude arvukuse tõusu on vedamas pelikanid, keda kaitstakse. Siiski rohkem kui kolmandik märgalade linnuliikidest on koos märgalade pindalaga kahenemas.

Linnusõbralik poliitika suurendab ka inimese heaolu. Linnuvaatlus on Ameerika Ühendriikides kõige menukam virgestustegevus looduses – sellega puutub kokku ligikaudu 100 miljonit ameeriklast. Kogutud vaatlusandmed on omakorda olulised teadlastele, kes saavad neid kasutada tõhusamateks ettepanekuteks looduse kaitsmisel.

Linnuvaatluse kasu ei piirdu aga vaid virgestusega – see toetab ka kohalikku majandust, seob kohalikku kogukonda ja turgutab vaimset tervist. Näiteks lindude liigirikkuse kümneprotsendine suurenemine mõjub eluga rahulolule samal määral kui leibkonna sissetuleku kümneprotsendine kasv. Linnuasurkonna taastamine ja nende kahanemise põhjustega tegelemine toob seega kasu miljonitele.

Linnuvaatluse aastane majanduslik maht on Ameerika Ühendriikides 279 miljardit dollarit, näiteks vaatlusretkedele kulutatakse 108 miljardit dollarit toitlustuse, majutuse, varustuse ja muu näol. Linnuvaatlusega seotult saab tööd 1,4 miljonit inimest, kes korraldavad retki, tegelevad varustusega – kõik see toob 90 miljardit dollarit lisatulu aastas. Lindude vaatlemisest saadav aastane maksutulu on 38 miljardit. Seega on linnusõbralik poliitika tulus: paraneb inimeste sissetulek ja rahulolu riigiga, tekivad töökohad, lisandub maksuraha ning paraneb vaimne tervis.