Kalurite hea kormoranitundmine on siiski lünklik

Kuna teadlane kõikjale ei jõua, on kohalike elanike teadmisi kasutatud teaduslünkade täitmiseks. Samas tuleb silmas pidada, et suur osa sellistest teadmistest kaob või muutub ajas ehk etnoökoloogilisse teadmisse peab suhtuma kriitiliselt, osutab Portugali ja Brasiilia teadlaste uuring.
Portugali ja Hispaania vahel voolaval Miño jõel talvitavad kormoranid. Olgu mainitud, et Eesti kormoranid talveks Portugali ei lenda, nemad talvitavad Taanis. Saamaks aga teada, mida arvavad Portugali kalurid kormoranist, mida teavad liigi ökoloogiast ja kaitsmisest, intervjueeriti pooltsada üle 33-aastast kalurit, kõik nad olid mehed, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudises.
Ligikaudu pooled ehk 48 protsenti neist olid koolis käinud viis kuni üheksa aastat. Neist 76 protsendil polnud ligipääsu internetile ja nende teadmised pärinesid kohalikest allikaist. Ühtlasi olid 86 protsenti intervjueerituist aktiivsed, vähemalt kuue-aastase kalastuskogemusega: kogenuimail oli staaži juba üle 60 aasta.
Rahvalik teadmine vs teadus
Miño jõe kalurite teadmised kormorani ökoloogiast ei ole viletsad. Valdavalt klapivad need teaduskirjandusest leitavaga – teatakse liigi elupaiku, saakloomi, toitumist ja käitumist. Samas teadmised, mis puudutasid näiteks elupaika ja toitumist, olid märkimisväärselt mitmekülgsed.
Kormoran on Portugalis talvitamas septembrist aprillini, üksikuid isendeid kohtab ka aastaringselt. Sellest hoolimata kinnitas 62 protsenti kalureist, et kormoran on jõel aastaringselt. Mõned väitsid, et liik ei rända. Samas on Portugalis teada vaid üks kormorani pesitsus ja seegi Miño jõest kaugel.
Enamik kalureid väitis, et kormoran eelistab elupaigana jõekaldaid, kuid see ei lange kokku seniste teadusuuringutega. Kaluritest 42 protsenti arvas ka, et kormorani tuleb ohjata, näiteks küttida või mune õlitada. Seda vaatamata tõigale, et kormoran piirkonnas ei pesitse.
Lisaks kinnitas 37 kalurit, et kormorani saak on sama, mida püüavad kalurid. Üks kalur mainis, et kormoran sööb ka karpe – seda teaduskirjanduses leitav aga ei toeta. Kaluritest 38 protsenti ütlesid, et kormoranil ei ole saagi suuruse eelistust – sööb seda, mida kätte saab. Ühtlasi 28 protsenti väitsid, et kormoran eelistab väiksemat kala.
Neljandik ehk 24 protsenti ei osanud öelda, kui palju kala kormoran päevas sööb – pakkumised jäid 150 grammi ja kümne kilogrammi vahele, keskmine hinnang oli 1,96±1,86 kg/päevas. Need, kes arvasid teadvat päevast söödud kogust, ütlesid kõige sagedamini, et lind sööb ühe kilogrammi kala päevas ehk kaks korda rohkem, kui teadusuuringuis kinnitust leidnud. Vaid viiendiku kalameeste arvamus langes kokku teadusuuringute tulemusega. See kinnitab, et teadusuuringutes leitu ühtib vaid väikese osa kalurite teadmisega.
Suhtumine vajadusse kormorani kaitsta sõltus kaluri vanusest: vanemad kalamehed olid märksa taunivamad. Vanusest sõltuvat suhtumist on täheldatud ka teistes looduskaitselistes teemades. See võib olla tingitud noorte paremast loodusteadlikkusest ja kaitsmise olulisusest, kuid võib tuleneda ka sellest, et varem olid piirangud oluliselt leebemad.
Vanemaid kalureid häirib kasvava arvukusega liik rohkem, sest nad tajuvad mööndusi, mida liigi tõttu peavad tegema, piiravamana kui noored kalurid, kes alustasid karjääri rohkemate piirangutega ajal. Võrreldes igapäevaste kalastajatega suhtusid kormorani oluliselt negatiivsemalt ühel-kahel päeval nädalas kalastajad.
Kaluri vanus ja kalastamise sagedus olid ka ainsad, mis statistiliselt oluliseks osutusid – kaluri töökogemusel, laste arvul, haridusel, sissetulekul ega interneti kättesaadavusel mõju ei olnud. Seos kalastussageduse ja kormorani suhtumisse vahel on aga huvitav, kuna varesemalt ei ole seda täheldatud. See viitab, et sageli kalal käija harjub kormoraniga ega pööra talle palju tähelepanu.
Nähes intervjuu alguses kormorani fotot, kasutasid kalurid lisaks teistele negatiivsetele nimetustele väljendeid jõe hävitaja, jõe suurim röövel, kogu kala sööja, kuid intervjuu edenedes ei olnud kümme kalurit enam sugugi nii halvustavad. See viitab, et intervjuu võis meelsust kujundada ning esmased märkused linnu kohta olid mõjutatud üldisest negatiivsest tõrjuvast foonist, mis kormorani saadab.
Teadusandmeid kormorani mõjust on napid, mistõttu on keerukas lindu ohjata. Mitmed Portugali kalurid mainisid, et kalavarude kahanemise põhjus on hoopis reostus ja ülepüük – see näitab, kalurite arvamused, mis on olulised lisateadmiste allikad, peavad jõudma ka otsustajateni.
Teadustöö ilmus ajakirjas Aquatic Ecology.
Toimetaja: Airika Harrik