Yorki Ülikooli teadlaste juhitud uuring näitas, et maailma jõgedes on palju jälgi paratsetamoolist, nikotiinist, kofeiinist ning epilepsia- ja diabeediravimitest. Tegu on ühe laialdasema omalaadse uuringuga seni, vahendab BBC News.

Uuringu autorid kogusid veeproove enam kui 1000 kohast rohkem kui 100 riigist. Ühtekokku leidus 258 uuritud jõest rohkem kui neljandikus vee-elustikule ohtlikus koguses ravimite koostisosi. Kõige saastunumaks osutusid Pakistani, Boliivia ja Etioopia jõed. Uuritutest kõige paremas seisus olid jõed Islandil, Norras ja Amasoonia vihmametsades.

Paljude levinud ravimiainete mõju jõgede elustikule on veel suuresti ebaselge. Samas on juba teada, et jõevees lahustunud rasestumisvastased vahendid võivad mõjutada kalade paljunemist ja arengut. Teadlased hoiatavad, et kui  jõgedesse jõua  ka rohkem antibiootikume, annab see üksnes uut hoogu antibiootikumiresistentsuse levikule.

Uuringu juhtivautori John Wilkinsoni sõnul toimivad ravimid üldiselt nii, et inimene võtab need sisse, nende koostisosad avaldavad inimkehale soovitud mõju ja need väljutatakse seejärel kehast. Wilkinsoni sõnul on nüüdseks selge, et ka parimatest reoveekäitlemise jaamadest lipsab lagundamata ravimijääke jõgedesse ja järvedesse.

Töö näitas, et kõige sagedamini sisaldab jõevesi epilepsia ja närvivalu raviks kasutatavat karbamasepiini ning suhkruhaiguse raviks tarvitatavat metformiini. Vees leidus hulganisti ka nii-öelda elustiiliaineid, nagu kofeiini ja nikotiini, ning valuvaigistit paratsetamooli. Aafrika jõgedest leidsid uurijad palju jälgi malaaria raviks kasutatud ainest artemisiniinist.

Hertfordshire'i Ülikooli veeökoloogi Veronica Edmonds-Browni sõnul võib küll öelda, et ravimiainete jäägid mõjuvad jõgedele halvasti, kuid iga jõe seisundit tuleb hinnata eraldi. Samuti napib tema sõnul sel teemal varasemaid teadustöid. Edmonds-Brown lisab, et kuna inimkond kasutab oma tervisehädade raviks erinevaid aineid üha enam, pole tulevikus loota, et jõgede seisund paraneks.

Raport osutab veel, et antibiootikumide juurdevool jõgedesse võib anda hoogu bakterid antibiootikumide suhtes resistentseks muutvate geenide levikule. See nõrgestaks praegu kasutatavate ravimite toimet ja kujutaks endast maailma keskkonnale ja inimestele laiemat ohtu.

Uurijad osutavad ka tõsiasjale, et kõige saastunumad olid jõed eeskätt madala ja keskmise elatustasemega riikides. Samuti leiti rohkem ravimijääke jõgedest piirkondades, kus reovesi suunatakse otse jõkke, reoveekäitlus jättis soovida või ravimitööstus asus lähedal.

Birminghami Ülikooli kaasprofessor Mohamed Abdallahi sõnul nägid uurijad, et Nigeeria ja Lõuna-Aafrika jõgedes on ravimiainete sisaldus väga kõrge ja seda põhiliselt reoveekäitlustaristu puudumise tõttu. Abdallahi sõnul on Aafrika olukord eriti murettekitav, sest seal elavatel inimestel on kõige kehvem ligipääs arstiabile.

Võimalike lahenduste osas John Wilkinson suuri lootusi ei anna. Ta osutab, et probleemi lahendamiseks läheks vaja hulganisti temast palju targemaid inimesi ja alustuseks aitaks seegi, kui inimesed kasutaks ravimeid õigesti. Teisisõnu võiksid näiteks antibiootikumid olla inimestele raskemini kättesaadavad ja nende annused piiratumad.

Raport ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.